looduskalender.ee

 

Õhus on niiskust! Kooljakuu hommik Otepääl

 

Igal aastal tuleb novembrilõpu “kevad”, aeg, mil inimesed oigavad, et lõpeks ometi see pimedus. “Kevadet” on kindlasti veel nädal ja siis jääb oodata „Monica“ sarnast tuisutormi, mis ilma talviseks muudab.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Varblased on soojustanud suvist kärbsenäpipesa: juurde on tassitud peamiselt sulgi

 

Imetlen juba teist nädalat oma akna taga varblasepere toimetamisi, kuid laupäeval ajasid nad mu suisa pahaseks. Siis, kui isaslind hakkas terrassiäärelt upitades välja rebima mu kuutõverohu puhmast. Ta rassis ja sikutas nagu poleks õues enam ühtki teist kõrt ega oksakest. Aga jah, järjekindlalt tassib see varblasepaar oma pesakasti kõike, mis kusagil ripakil on. Eriti rõõmsalt tulevad nad nokatäiega, mis kusagilt padjakloppimisalalt saadud – ilusad valged suled näivad neile kõige enam meeldivat, kuid käiku lähevad ka kõrred ja oksakesed. Ja ma ei tea ikka, kas tegemist on päris - või talvepesa ehitamisega. Küll suutsid nad pidada ühe ägeda lööma põldvarblasega, kellel oli kolmanda armastaja nägu peas. Ja ka tihastega peetakse pahaseid lahinguid. Antti Karlin kirjutab, et Soomes on nähtud varblasepoegi pesast vupsamas veel detsembrikuuski, nii et võimalik, et pean toidumoona sel talvel panema ühele lõbusale seltskonnale. Varblased on Euroopas saanud üle oma hobusepidamise kadumisega seotud langusajast ja leidnud elamiseks hoopiski uued paigad. Nimelt otsiti eelmisel nädalal Pärnu Maximasse varblasepüüdjat. Kohalkäinud linnumees Eedi Lelov ütleb aga, et neid kondiitrileti juures lõbusat elu elavaid kümmetkonda koduvarblast pole mingit mõtet kinni püüda, sest uuemad kaubanduskeskused pole linnukindlad. Linnud lihtsalt tulevad tagasi. Loodan vähemalt, et Hiina moodi kahjuritõrjet nüüd tegema ei hakata. Iseasi, kuidas meeldivad linnulärtsud tordikarbil ostjaile või tervisekaitsele.

 

Linna!

Urbaniseerumine on täies hoos käimas igal rindel, saiasõltlastest veelindudega koormatud keskkonnaamet püüab toitjaid peletada sõna jõuga, paraku on hoolitsus ning abistamistahe istutatud inimeste südamesse juba lapseeas ning seda muuta on võimatu. Keelamise asemel tuleks inimestele pakkuda alternatiivi abistamiskampaaniates. Kui ma eelmisel nädalal kirjutasin, et tihastele ei soovitata panna praegu poest saadavat toitu, vaid oma toidulaualt ülejäävat, siis mõtlesin ma eelkõige seda, et poes müüdavates linnutoitudes on sees päevalilleseemned, mis mõjuvad tihastele nagu narkootikum ja kogunevat kampa ei jõuta lihtsalt ära toita. Päevalilleseemneid võib kuluda hiljem kilo päevas.

 

Kõdunevas lehesajus rohetab seaohakas

 

Jänesetrall

Kel aga aega linnamüüride vahelt välja minna, see märkab, et tõesti on saabunud kevad. Pille Tammur räägib, et Laeva rabas käib tedremäng täie hooga. Kuked kükitavad mändidel ja muudkui mulisevad. Ja roosid puhkevad taas õitsele. Võrumaal Kütiorus kevadet ei ole, kuid suitsusauna katuselt mahalükatud sammal oli täies kasvamisehoos, sügavpehme ja roheline. Pärnumaalt annab aga Enn Vilbaste teada, et nüüd on õitsele puhkenud ka paiselehed. Ja jäneseisandatel on vallandunud jooksuvajadus, äge pulmamäng on käima läinud.

 

Lambapaar hundi hammaste vahel

Metsarahva uudiseid veel niipalju, et maakodude kaunid muruplatsid saavad nüüd korraliku harimise. Maa seest künnavad kuhilaid üles mutid, hunnikud on vahel poolemeetrised. Ja teisalt ajavad vagusid metssead, neil on sel aastal hästi läinud, mõni kari on kasvanud isegi 80 - päiseks. Küllap hundid talvel nõrgemaid sest karjast harvendavad, aga praegu on metsakutsad aktiivselt lambakarjade kallal. Kaks lammast ööga murda on tavaline taks. Ja ei aita aedikud, lõhnad ega koerad – mets nõuab oma.

 

Hall ilm hallvaresega

 

TSITAAT:

 

Eesti allikad: Varsaallikad