looduskalender.ee

 

Luts

 

Uurisime Rein Truumetsalt, kuidas meie magevee ainsa talikudejaga lood on. Detsembri pakased jahutasid jõeveed ja soojätkamine on käima läinud.

 

Luts on kunagi merest magevette elama asunud tursklane. Elupaigaks on valitud hapnikurikkad, külma- ja puhtaveelised veekogud, asustades meil umbes sadat jõge ja järve, aga ka riimveelisi merelahti.

 

Lutsu keha on pikk ja paindlik, libedalt limaga kaetud, peened soomused paiknevad naha sees.  Pea lai ning lame, alalõugadel tursale omased lühikesed poised, silmad suhteliselt suured. Poole kehast moodustaks justkui saba: esimene seljauim on lühike, teine pikk, ulatudes sabauimeni nagu pärakuimgi. Seljavärv kollasest, tumepruunini, küljed „mustrilised“ ning kõhupool valge.

 

Suguküpseks saavad kolme kuni viie aastaselt olles siis vastavalt kolmekümne-viiekümne sentimeetri pikkused. Kui jõgedes lutsukude käib, siis järvedes jääb see tavaliselt veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat. Koelmud rajatakse kruusa- liiva põhjale, kus vesi liigub, kuid veesügavus võib väga erinev olla. Tursalistele omaselt on lutsu mari „peenike“ ja teda on palju. Viljastatud kalamarja haudeaega vältab kolm kuud.

 

Luts on maitsva, valge lihaga dieetkala. Kalamari sibula ja hapukoorega rukkileival on väga hõrk, aga meil vähe pruugitud delikatess.