looduskalender.ee

 

 

 

Sageli valvab leevikeseisand toidumaja kõrval, et emaslind saaks segamatult toituda, alles seejärel saabub tema järjekord. Lemmikuks on päevalillede seemned. Inimest usaldavaid linde näeme sirelipõõsastel, vahtra-, saare- või pihlapuudel ning umbrohtude seemneid nokitsemas. Pekki leevikesed ei tarbi.

 

Täiskasvanud lindude pealagi on must ning mustadel tiibadel on lai valge vööt, päranipuala valge. Ainult isaslinnu põsed, rind ja kurgualune on leevikesepunane, emaslinnu põsed ja rind on roosakaspruunid ning nad on veidi pisemad. Emaslinnu seljasulestik hallikirju, roosa varjundiga, mis isaslinnul sutsu tumedam. Pane tähele – noorlinnud sarnanevad emaslindudega ning peasulestik ei ole musta värvusega vaid pruunikas. Tavaliselt tegutsetakse vähemates salkades.

 

Leevikesed on rohevintidega enamvähem ühes kaalus – suuruses, pikkust üle viieteist sentimeetri, kaalu kolme-neljakümne grammi piires. Arvukus on aasta läbi sada-paarsada tuhat isendit.

 

 

 

Leevike