looduskalender.ee

 

Halljänes

 

 

Südatalvel hakkavad halljänesed aedades viljapuude vastu huvi tundma. Ja mis viga – lumikate õhuke, seda tugev koorik katmas ja värske lumelisa pea olematu.

 

Novembrist kannavad halljänesed talvekasukat, millel on suur hulk erinevaid värvivarjundeid ning ega see eriti lumega kaitset ei paku. Halljänesed on kogu Eesti maakamaral alles 18. sajandist, vastupidiselt meie põlisliigi valgejänesega, kes on metsaelanik, kannab talvel valget kasukat ja kelle käpaalusedki talvel karvadega kaetud.

 

Halljänesed hakkavad liikuma hämarikus nii põldudel kui heinamaadel, kus nähtavat avarust. Päeval ollakse peidulised – loodetakse heale kuulmisele ja kiiretele jalgadele, kuid sellest hoolimata on meie jäneste arvukus oluliselt kahanenud. Eks me ole nendest asjaoludest varem arutlenud. Ega nad nii väiksed loomad polegi - kehapikkust kuuekümne sentimeetri jagu, sabajupp kümme sentimeetrit ja keskmist kaalu, veidi alla viie kilo.

 

Pulmadega alustavad viljakad halljänesed juba veebruaris, siis võib ühe emaslooma järel silgata kolm-neli isaslooma ning nendevahelised kaklused on päris tavalised kuni lõhkiste kasukate, kõrvade või hiljem armilise silmnäoni.