looduskalender.ee

 

Nurmkana kaka meie õuel

 

Enamasti teatakse, et nurmkana kaevab ööbimiseks augu ja poeb siis lumme ühekaupa unele. Aga küllap on see nii esimeste kangete pakastega detsembrikuus, kui sulasid pole olnud ja hangepugemiseks ka paras pehme lume kiht. Igatahes praeguste veebruarisuladega nad seda teha ei saa või ei taha. Ja mesilassülemitaktikat kasutades on suures puntras ööbides päris soe. Väljasulanud mätaste taustal jääb selline puntrake ka kiskjatele üsna nähtamatuks. Minu 13-linnuline parv jaguneb ööbides kaheks salgaks, vahemaa umbes meeter.

 

Aga mida nad siin siis söövad? Olin just vastlapäeval lugenud, kuidas üks ablas rootsi kuningas 14 vastlakuklit õgis ja sellest hinge heitis. Ja tundub, et alla poolekilosed nurmkanakesed on ka päris isukad. Igatahes oli nende ööbimislohus iga linnukese kohta päris märkimisväärne hunnikuke ekskremente.

 

Jälgede järgi on näha, et lumele pudisenud kuldvitsaseemned neid põrmugi ei huvita. Aga huvikeskmes on elumajade lõunapoolsed küljed, seal väljasulanud murukribalad ja ei põlata ära ka mullust kulu. Ja ikkagi tundub imelik, et kust linnukesed kõva paksu lumekoorikuga ajal nii palju süüa saavad.

 

Aga nädal tagasi nägin seda tantsu, mida nad siin teevad. Igal majarõdul on praegu linnusöögimaja, milles toit iialgi otsa ei lõpe. Üsna palju pudiseb sellest maha ja kui ülevalt poolt aina juurde tuleb siis mahakukkunu jääbki hiirtele ja nurmkanadele.

 

Maja ümber tegutsejad