Märtsi algus: padaoruilm

Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
On pimestavvalge lume aeg
 
Nädala neli ilmamärki:
kollased sarapuu-urvad,
mägrapoiste päevitamine,
päikesesoe jääpurikas
ja tuisk.
 
Tuisupöörised ja lumetants tõid mu linnusöögimajja hordide viisi rohevinte. Nälg on linnukesed vihaseks ajanud, ühe sihvka pärast käib äge trügimine ja üksteise hirmutamine. Aga isegi varem rahumeelsed pisikesed punase baretiga hallivammusemehed – urvalinnud näitavad üksteisele „kurja nokka“. Tubli annus on siin kindlasti verre valgunud kevadisel mehelikkusel. Vabariigi aastapäevaks lindudele kingitud vastlakuklist on järgi vaid saiakooruk ja pohlamoosinutsak keset saiakest. Tundub, et eriti söödavaks linnud neid inimeste pidusööke ei pea. Harakas istub pesas ja käib aegajalt seda papagoilärmi tegevat seltskonda vihase kädinaga peletamas. Kevad murrab kinnisvaravaidlustena ägedalt sisse nii linnu kui loomariigis. Minu toidulaual käivad nüüd ka leevikesed. Tõenäoliselt on alanud nii leevikeste kui ka hangelindude tagasiränne põhja poole, siidisabasid pole aga lõuna poolt veel saabunud.
 
Vesipapid rändavad. Jõgede ääres on nüüd kuulda ka vesipapilaulu
 
Põlvini lumi
Käisin sel nädalal Valgamaa allikatel ja suur oli mu üllatus, kui sattusime ülepõlvelumega muinasjutumetsa. Tõesti, Urvaste metsade vahel on lund nii palju, et sealt suudab läbi minna vaid pikkade koibadega isapõder. Tema teeneid me Põrgulätet otsides Taivo Niitvägi soovitusel lahkesti kasutasime ja meie metsade kuningas oligi käinud allikalt allikale, ampsanud ühe suutäie koort puutüvelt, joonud sulisevast allikast sõõmu sooja vett. Ka mägrapere oli käinud urusuudmetel päikest võtmas, liivaseid jälgi oli lumi tihedalt täis. Ja üllatav oli kogeda, et allikate ümbrus on üsna kevadine, voolavad veed on pannud liikuma sarapuude mahlad ja kevadised urvad on juba üsna pehmed ja kollased. Sama on leppadega. Lumi on tihedalt täis kuuseokkaid, nii et kevadsuladel on luba tulla. Soomaalt tuli Aivar Ruukelilt teade, et vahtramahl on tilkuma hakanud. Vahtramahlajooksu suudab tabada ainult sügavalt loodusega sinasõber olev inimene, sest enamasti ei viita miski vahtrakevadele. See on tunne.
 
Kevadtalve hommikuid ilmestab rähnide toksimine ja trummeldamine. Pildil on punase kiiru ja roosa sabaalusega tamme-kirjurähn
 
Kakukesed kaamerasse
Kuigi tuisk püüab meid hirmutada, et „kevad ei tule kunagi“, on tõsine linnukevad alanud. Mati Martinson kirjutab Sõrve linnujaama päevaraamatus, et enne tuisku tulid põldlõoke, künnivares ja õõnetuvi. Ja et luiged on tõsises äramineku ärevuses, sõtkad proovivad aina põhja poolsetele avaveelaikudele trügida. Metsas on aga kuulda ägedat rähnitrummi, mis vaid tuisulaulu ajal vaikis. Kodukakud passivad pesapaiku ja Matsalus sätiti kakukaamerat. Taas on alanud ka koolilaste loodusvaatlused „Tere, kevad!“. Ja juba on kirjas ka Mäetaguse kooli laste nähtud kuldnokk ja esimesed pajutibud.
 
Maale tagasi!
Aga ka kurba sai kogeda sel nädalal Nuudalättele sattunud inimene, neid käijaid oli päris palju. Seal Puka lähedal, Tartu - Valga maantee ääres, on ainulaadne, väga puhta veega püha allikas. Ometi oli ühel ametnikuhingel tulnud mõte anda luba muinsuskaitsealuse allika ja pühapaiga kõrval, otse allikaojal teha sanitaarraie mitme hektari suurusel alal, ka kaldakaitseseadust eirates. Tänapäevaselt sanitaarne on muidugi lageraie. Nii nad seal nüüd lebavad, allikale metsalaule laulnud kuused – külg külje kõrval justkui vennashauas. Ja taas pidin tunnistama, et loodust kaitsma seatud püsivalt arvuti taha istutatud inimesed ei teagi enam, kus olulised paigad asuvad. Nad nõuavad küll raiest teatajalt pahaselt katastriüksust ja maaomaniku telefoninumbrit, aga suureks aetud piirkondade keskkonnainspektor jõuab sellistesse paikadesse esimest korda elus. Me ei vaja ühend - ametkondi, vaid inimesi tagasi maale.
 
Kevadekuulutaja katuseräästas - jääpurikas
 
Tsirgupäeval, 9. märtsil pööravad 40 rändlindu nokad kodumaa poole.
 
Tsirgupäev ehk setodel sorokasveet on maagiline kevade alguse püha. Kevad tuleb linnutiivul ja just seda päeva loeti kevade alguspunktiks. Lindude ja päikese meelitamiseks küpsetati sel päeval lindudele kakukesi ja viidi õue aiateiba otsa lindudele. Selleks, et linnud meile ikka tagasi tuleks. Kotkaema peaks sel päeval pessa esimese muna poetama. Kanasid aga loodeti talve järel munele hakkavat. Munarohkuse tagamiseks lasti kanal läbi püksisääre pugeda ja nüpeldati teda ahjuluuakesega. Linnainimene võiks sel päeval lindudele päevalilleseemnetest ja rasvast linnukujulise pätsikese vormida, küllap kingib musträstas teile selle eest esimese kevadtrilleri.
Päike tõuseb esmaspäeva hommikul kell 7.09 ja läheb looja 17.57.
 
Maatohter: Kuldsõrmus odraivale
Nohuse ninaga silmahõõruja võib ühel hetkel hakata tundma kihelust silmas, silm hakkab ka kergelt punetama. Vanasti teadis iga maalaps, et see on märgiks, et tulemas on odraiva ja tuleb kiiresti emalt kuldsõrmust küsima minna. Sõrmusega odraiva algfaasis silma hõõrudes paranes see iseenesest ja ei olnud vaja silmaarsti otsima minna. Odraiva on silmalau rasunäärme põletik ja kergelt masseerides ei saa mäda kogunema hakata. Kuldsõrmus on selleks tööks piisavalt puhas ja sile, kuid otsekui maagilise esemena lisab usku paranemisse. Mädasema silma puhul tasub muidugi arsti juurde sõita.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)