looduskalender.ee

 

 

 

Päris pikk videolõik rahulikult toimetavatest metsaelanikest. Eeldatavalt metskitse perekond liigub üheskoos.  Kitsemamma koos eelmise aasta talledega – kitse ja sokukesega, kes sündinud möödunud aasta mais või juunis.

 

„Sokupoisil“ pole enam eelmisel sügisel sirgunud sarvepulgakesi (tähelepanelik veebikaamera jälgija mäletab kindlasti) neid kandis ta veel jaanuari kuus. Esimesed pärissarved,  muksud kenasti näha on kasvama hakanud. Täiskasvanud sokkudel on sarved pea pärismõõtu, nagu veebikaamerast õhtuti näha võime.

 

Metskitsed on ettevaatlikud, keegi kolmikust kontrollib ümbrust – kõrvad nagu lokaatorid liikumas. Ohtu aimates tõusevad turri valge sabapeegli karvad ja siis on kõigil minekuga kiire.

 

Toiduga pole tugeva lumekooriku korral metskitsedel kerge. Praegu on tõsine tegu, et kätte saada pohla -, mustika või kanarbikuvarsi. Hää, kui mõni söötmiskoht on teada ja võserikest saab hädaga veidi oksatoitu, aga sõime pandud heina võetakse viimasena, lehisevihad lähevad veidi paremini... Magamisasemedki tuleb pinnaseni lumest välja kaevata ei saa ju ohutuse mõttes igal ööl samas kohta kasutada.

 

Huntidel-ilvestel jooksuaeg läbi, nemad meie niigi väheseid kitsekarju harvendavad ning hulkavad koerad  on juba aastaid meie metsades probleemsed. Pärast ülemöödunud aasta karmi talve pole jahimeeste relv metskitsedele sihitud olnud ja ellu jäänud tugevate isenditega taastub populatsioon päris kiiresti.