looduskalender.ee

 

Põdravasikas

 

 

Põdralehmad on vasikaid ilmale toonud paari nädala jagu ning sigimise hooaja lõpuks on meie metsad saanud omale ümmarguselt viis tuhat uut asukat – päris arvestatav number.

 

Emasloom peletab talvel temaga seltsinud eelmise aasta järelkasvu enne poegimist eemale ja aastased noorloomad peavad nüüd ise hakkama saama. Kevad ning varasuvi ongi selline aeg, kus kogenematud noored põdrad inimasustustesse satuvad. Otsitakse ju omale sobivat elupaika. Ületatakse maanteid ning vahel ei pääse loomad tiheda liikluse tõttu enam tuttavasse metsa tagasi, orientiirid kaovad ja nõnda võib kõiksugu segadusi-pahandusi sündida...

 

Noortel paari aasta vanustel põdralehmadel sünnib sagedamini üks vasikas, vanuse kasvades võib vasikaid sündida rohkem, aga kolm vasikat ikka väga harva. Vastsündinute kaal kõigub kuue kilo ja puuda vahel, nad on helepruuni karvaga ja tragid. Emapiimale lisaks hakatakse kohe ka rohtu näksima.

 

Venemaal on aastakümneid olnud põdrafarme ning seega on uuritud põdrapiima toiteväärtusi: mais-juunis on piima rasvaprotsent 8-13 ja valgusisaldus 12-16%. Poes müüdavalt piimapakilt saab numbreid võrrelda.

 

Põdravasikas tarbib olenevalt vanusest kuni paar liitrit piima päevas. Imetamine kestab sügiseni ja hilissügiseks kaaluvad kevadised vasikad juba kõvasti üle saja kilo.

 

Kui Te juhuslikult looduses põdravasikat trehvate on mõistlik taanduda. Emasloom jätab „beebi“ sageli puhkama ja käib teda imetamas, enne kui vasikas on sedavõrd teokas, et emaga kaasas käia. Üksikut põdravasikat ei maksaks orvuks või hüljatuks pidada. Suured loomad tunnevad oma territooriumi hästi ja muidugi seal valitsevaid ohte ning vaenlaseid...