Pildistas ja kirjutas Peep Männil
Pildistatud Väätsal, 28. mai 2011
Mets rõkkab linnulaulust, tasapisi hakkavad puude ja põõsaste lehed pesitsejatele varju pakkuma. Õitsevate õistaimede nimekiri on juba päris pikk sest ka võililled jõuavad kohe täisõitsenguni. Imeline aeg see kevad.
Kiiresti kasvavad rohttaimed ja puude-põõsaste lehed on paljudele loomadele kosutavaks toiduks peale pikka toiduvaest talveperioodi. Taolised noored taimelehed on suhkrurikkad, samas on nende rakukestad veel vähese tselluloosisisaldusega. See annab võimaluse neist energiat ammutada ka segatoidulistel loomadel - omnivooridel. Sellisteks loomadeks on näiteks metssead ja karud, kellele taimede noored rohelised osad on praegu põhiliseks toiduks. Lagedamatel väludel, metsaheinamaadel ja teeservadel söövad metssead ja karud naate, võililli, vaarika lehti ja paljusid teisi noori taimi justkui lehmad. Hiljem, rakukestade puitudes need taimed omnivooridele toiduks enam ei sobi. Möödunud aastavahetuse paiku sündis meil eeldatavasti 60-70 karu pesakonda. Praegu liiguvad kuni maikuu alguseni pesakoha läheduses olnud karupered juba aktiivselt ringi. Kuigi emapiim on praegu umbes mägra suurustele karupoegadele veel põhitoiduks, näksivad nad aktiivselt ka neidsamu taimi, mida emagi.
Ülemöödunud talvel sündinud, praeguseks siis üheaastased karupojad on veel emaga koos, kui pere lahkuminek ei ole enam kaugel. Maikuu lõpus hakkab karudel jooksuaeg ning siis„perekonnad“ lagunevad.
Suurem võimalus on muidugi näha kusagil toitumas noort paariaastast karu, kes inimest veel nii väga ei pelga. Poegadega emakarud on palju ettevaatlikumad.