looduskalender.ee

Hall käpp

 

 

Kõige suurema tõenäolisusega leiab kenasid halli käpa kasvukohti kuivade ning lubjarikaste muldadega läänepoolsest Eestist. Leida võib nii niitudelt, loopealsetelt, hõredatest kadastikest, kus veel näiteks lambaid karjatakse, aga ka tee- või kraavipervedelt, unarusse jäänud põldudelt, isegi vanadest, aastaid kasutamata kruusakarjääridest.

 

Mõni kasvukoht võib hallist käpast hoobiga tühjaks jääda. Seda annab seletada taimede lühikese elueaga ja uude kasvukoha teket taimede suht kiire paljunemisega. Viljakas pinnases võivad hallid käpad tõelisteks eksootilisteks kaunitarideks sirguda, kel kõrgust kuni pool meetrit. Õitsemise ajal võivad taimi kahjustada metssead, kes ei käi suveöös õiteilu nautimas vaid just sel ajal ümmargusi juuremugulaid otsimas. Olen paari sellisesse kohta trehvanud ja „seatembu“ tuhnimise jäljed ei jäta mingit kahtlust, kedagi teist süüdistada.

 

Hall käpp on levinumaid käpalisi ning teistest sarnastest liikidest eristatav väljastpoolt heledamate õite ja suurte,heleroheliste lehtedega. Putuktolmleja meelitab värvikate õitega mesilasi ennast külastama, jättes nad paraku ilma nektarita.

 

Miks on ladina keelses taime nimetuses leitud seost militaarsusega? Uurime halli käpa õit lähemalt. Kas ei meenuta õis „suure kiivriga“ sõdalasmehikest, kellel käed jalad laiali ja taim isegi seisab tikksirge sõjaväelise hoiakuga. Või on paremaid fantaasiaid?