Liblikamaailma moevoolud
Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes
Kevadpõlvkonna nõgeseliblikas
Nõgeseliblikas Arachnia levana f. levana
Iga soliidne moemaja valmistab eraldi kollektsioonid kevadeks ja suveks. Liblikamoes on asi näiliselt igavam. Ühe liigi valmikud on välimuselt ühesugused, neil on liigile ainuomane tiibade värv ja muster. Siiski on üks, Eesti mandriosas hästi tuntud liblikas, kes vahetab kostüüme.
Kuigi kalender näitab juba suvekuud, võib ehk praegugi leida metsaservas ja aias lendamas helepruuni tumedatäpilise tiibade ülaküljega keskmiselt suurt liblikat. Selline on kevadise põlvkonna nõgeseliblikas. Esimesed nõgeseliblikad hakkavad lendama juba mai alguses. Juunikuus nad munevad.
Kevadpõlvkonna nõgeseliblikad
Munadest koorunud röövikud õgivad mõne nädala jooksul ära suure hulga nõgeseid, mille vartelt ja lehtedelt neid korraga terve pesakonna jagu leida võib. Nädalapäevad veedab nõgeseliblikas suvel nukuna, rippudes tagakeha tippu pidi rohukõrtel või puutüvedel.
Suvel, tavaliselt juulikuus nukust välja pugenud nõgeseliblikas, erineb kevadisest sootuks. Suvesoojad pikad päevad mõjuvad liblika arengule nagu tooniv päevituskreem kahvatule ihule. Nukust välja pugeva liblika tiibadel leiame nüüd salapäraseid sametjaid toone, millele on jagunud ka heledamaid pärlitäppe.
Peale värvuse on põlvkondade vahel teisigi erinevusi. Suveliblikad on kevadistest suuremad ja nende tiivanurk pisut teravam. Ka keha on suvepõlvkonna isenditel tumedam. Suveliblika erinevus kevadisest on nii tähelepanuväärne, et looduseuurijad pidasid veel 200 aastat tagasi nõgeseliblika kevad- ja suvevormi kaheks eri liigiks.
Eri aastaaegadel muudavad paljud loomad välimust. See tundub meile iseenesestmõistetav ja loomulik. Talvekülmades on inimeselgi paksem kasukas abiks ja suvesoojas riietutakse kergemalt. Nõgeseliblikal esinevad mõlemad valmikute vormid temperatuurirežiimilt aga üsna lähedastes tingimustes.
Nõgeseliblika värvimuutus on kaudselt seotud külma ja sooja aastaaja vaheldumisega. Kuigi pisut mõjutab välimust ka temperatuur, on värvimuutuse olulisem põhjus teine. Nimelt kaasneb aastaaegade vaheldumisega päeva ja öö pikkuse muutumine. Siin ongi värvimuutuse võti. Suveliblikate munetud röövikud arenevad septembrikuu jooksul tingimustes, kus päev on lühem kui öö. Nii sünnivadki helepruunid kevadpõlvkonna valmikud.
Kevadliblikate munetud munadest arenevad röövikud kasvavad tingimustes, kus päev on pikem kui öö. Kui need röövikud nukkuvad, väljuvad nukkudest tumedad suveliblikad.
On tehtud katseid, kus nõgeseliblikaid on kunstlikult kasvatatud muutumatutes "pika-päeva" ja "lühipäeva" tingimustes. Püsivates valgustingimustes värvimuutus kaob. Pika päeva tingimustes areneb keskmiselt iga kahe kuu tagant uus tume suvepõlvkond. Lühikese päeva tingimustes kasvavatel nõgeseliblikatel hakkavad järgnema heledad kevadpõlvkonna isendid.