looduskalender.ee

 

Väike - koerliblikas.

 

 

Meie kutsume teda siin ikka sagedamini lihtsalt koerliblikaks – sama, kes varakevadel meile „kirjut suve“ esimeste kohatute liblikate seas kuulutab

 

Jaanipäeva paiku hakkas teise põlvkonna koerliblikaid Loode – Eestis üha tihemini näha olema ja nädala eest, kolmekümnekraadise kuumaga oli rändavatest koerliblikatest õhk paks ( rändavad liblikad on koerliblikate sugulased ohakaliblikas ja admiral, aga rändavad ka koerliblikad, kuid nende rännakud jäävad harva silma ). Tuuletul teisipäeval olid kaldameres kivid mineraale „nautivate“ liblikatega kaetud ning ida poole nad rannikut pidi tasapisi liikusid. Oli uhke vaatepilt.

 

Koerliblika välimuse võib Aarne pildi järgi igaüks ise kirjeldada. Teise põlvkonna liblikad on värsked ja värvikad, kui kohtate paari „mängimas“ on veidi suurem emasliblikas – tiibade siruulatus on üle viie sentimeetri ja isasliblikal kuni sentimeetri jagu vähem. Munad muneb emasliblikas vaid nõgesele sest liblikaröövikud söövad vaid seda taime ja vahel on nõgesepuhmad suve lõpuks päris raagu näritud. Valmikud toituvad nektarist ning kohata võime neid hinnanguliselt paarisajal meie looduses kasvaval õistaimel.

 

Augustikuus kohtame koerliblikaid päris vähe. Kuu lõpupoole poevad kookonist välja selle suve kolmanda põlvkonna liblikad, kes valmikutena talvituma jäävad, et varakevadel uut aastaringi alustada.