looduskalender.ee

 

Harilik tõmmusilmik

 

 

 

Hariliku tõmmusilmiku ülatiivad on punalt pruunid, „kaunistatud“ oranžide silmatäppidega kaunistatud vööga. Pane tähele, et vahel võivad täpid hoopis puududa. Tiibade alaküljel on katkendlik valge vööt. Kohtumisteks sobivad kohad on metsalagendikel või metsaservades, niiskematel niitudel, aga samuti teede veertes. Röövikud toituvad kõikvõimalikel kõrrelistel ning on maru pika arengutsükliga, seega on tõmmusilmikud paarisaastatel vähearvukad. Tuletame igaks juhuks meelde, et meil on aasta 2013.

 

Silmikuid võib meil teisigi  kohata, üldiselt on nad suht sarnased, aga määratavad, kui endid vaadelda lasevad ja liblikamääraja olemas on. Esimesena võime tavaliselt kohata varajast tõmmusilmikut. Juulikuus võime trehvata päris tavalist kesasilmikut, kohati nurmsilmikut ja sõõrsilmikut kuni augusti lõpuni, kui veel mõned päris „narmendama kulunud“ tiibadega isendid ringi lendavad.

 

Kesasilmik

 

Kesasilmikutest on silmikute määramist usutavalt kõige lihtsam alustada.