looduskalender.ee

 

Vaarikas

 

 

Vaarikas on tavaline taim laane- ja salumetsade veertel, sihtidel ja teeservadel. Muidugi raiesmikel kuni noor mets pole vaarikataimedest üle kasvab - seega valgust peab neile palju jaguma.

 

Puitunud varre tõttu on vaarikad liigitatud põõsaks, mis sellest, et vaid kaheaastase elueaga - esimesel aastal kasvatab taim ainult lehti ja tuleva aasta saagikandjad on kenasti näha. Lehed on pealtpoolt rohelisemad, altpoolt heledamad ning hõredalt karvased, varred rohelised. Tuleval kevadel kannavad puitunud varred õisi ja juulis vilju. Viljade valmides vars sureb, kuid risoomist on juba uus vars jõudnud sirguda. Nõnda kulgeb vaarikataimede eluring.

 

Vaarikamarjad valmivad ebaühtlaselt, nõnda saame ühelt varrelt korduvalt saaki noppida. Botaaniliselt ei ole vaarika viljad marjad, vaid koguluuviljad, mis tähendab, et "mari" koosneb pisikestest terataolistest luuviljadest, mida võib ühes viljas olla ka mitukümmend.

 

On ju nii, et vahel on vaarikad ussitanud ning viljast vaatab vastu priske tõuk? Tegu pole mitte ussiga, vaid putukavastsega - vaarikaid kahjustavad vaarikamardika tõugud. Augustis siirduvad nad pinnasesse nukkuma ja sügisel ilmuvad välja vaarikamardikad, kes samuti mullas talvituvad. Tuleva aasta juunis munevad mardikad vaarikataimedele munad ehk siis selline on vaarikamardikate eluring.

 

Päikesele avatud ja kuivadel aladel jõudis põud vaarikatele liiga teha, aga niiskemates ning veidi varju pakkuvates kasvukohtades saab hõrkude ja aromaatsete viljadega maiustada.