looduskalender.ee

 

Palu-härghein

 

 

Metsas kasvavad härgheinad pole nõnda tuntud, kui dekoratiivne ja tuttav harilik härghein. Mustikametsa marjulised märkavad neid tagasihoidlikke õisi kindlasti. Tema õisiku tipul ei uhkelda lillad kõrglehed nagu harilikul härgheinal. Palu-härgheina õrnad õiekroonid on kahvatud kollakate otstega, ning see teeb nad kergelt eristatavaks mets-härgheinast, kelle õied on täiskollased, suuremad ja koos juulikuuga õitsemist lõpetamas.Väljaspool õitsemise aega, vaid lehtede järgi on metsas kasvavatel härgheintel raske vahet teha.

 

Härgheinad parasiteerivad puude ja põõsaste arvel, nende pisike juurestik on selleks hästi kohastunud. Nõnda leiame palu-härgheina hõredatest metsadest ikka kuivema või kehvema pinnasega kohtadest, nende „peremeestaimeks“ sobivad nii pohlataimed, kui männid (mets-härghein eelistab mustikataimi või kuuski). Palumetsades kasvab teda vahel massiliselt, kus torkab eriti silma suve hakul, aga õitseb kenasti sügiseni välja. Igal aastal on nende kasvukoht taimi paksult täis, kuigi tegemist üheaastase taimega. Nagu näha toimib palu-härgheina seemneline paljunemine tõrgeteta, aga kui härgheina juured ei leia pärast tärkamist endale mõne nädala jooksul imijuurte vahendusel „peremeestaime“, mille abil toitaineid varastada on hääbumine paratamatu.

 

Taime seemned läigivad ning sipelgad tassivad neid endaga kaasa– kas seetõttu, et meenutavad sipelgamuna või seepärast, et eritavad veidi maitsvat õli, aga nõnda aidates taime levikule kaasa.

 

Metsas kasvavate härgheinade lehed on suht lopsakad, olles toiduks maapinnal toituvatele lindudele: tetredele ning metsistele. Suvel toitutakse lehtedest, sügisel seemnetest.