looduskalender.ee

 

Hõbehaigrud

 

 

Lumivalge sulestikuga suured ja graatsilised linnud – pikkust pea meetri jagu, kaalu kuni poolteist kilo ning tiibade siruulatus jääb alla pooleteise meetri. Väljaspool pesitsusaega on hõbehaigrute nokk kollane ja jalad kollased, aga määrdunult. Vaieldamatult ühed Euroopa linnuiludused, kuigi maitsed võivad väga erinevad olla....

 

Augustis, septembris hulguvad hõbehaigrud päris laialt ringi, aastatega üha põhja pool, olles nüüd neljateistkümne isendilise kambaga Loode-Eestisse saabunud. Varematel aastatel pole neid siin veel kohanud.

 

Margus Ots kirjutab:“ Hõbehaigur on lõunapoolse levilaga liik, kes on 2000-ndatel aastatel muutunud Eestis järjest sagedasemaks külaliseks. Peamiselt kohatakse mittepesitsevaid linde juulist septembrini Häädemeeste-Võiste rannikul, Silma looduskaitsealal, aga ka Aardla poldril, Võrtsjärve roostikes, Ilmatsalus jm. Linnuharulduste komisjoni andmetel oli esimene hõbehaigru pesitsuskatse Eestis 2008. aastal Tartumaal Tüki küla hallhaigrukoloonias, esimene kindel pesitsemine samas registreeriti aasta hiljem. Ehkki hõbehaigruid kohatakse ka pesitsusperioodil järjest sagedamini, on ainsaks teadaolevaks pesitsuskohaks Eestis siiski vaid Tüki“.