looduskalender.ee

 

Sinikael-pardid vihmas

 

 

Jahihooajal on ujupardid inimese suhtes pelglikud ja põhjusega, aga näha ja kuulda saab neid ikka. Meie suured ja tuntuimad pardid näevad kõik sarnased välja - isaslinnud on puhkesulestikus ning värvikirevaks muutuvad uuesti hilissügisel.

 

Vahet saab neil ikka teha, kui binokkel abiks, aga linnapartide puhul annab mugavalt pargipingilt asju jälgida. Isaslindude nokad on aasta läbi kollast värvi, emaslinnul oranshikas - tumepruunide laikudega. Tänavused noorlinnud on enam emaslindude sarnased, aga nende rinnasulestik on tumedam ning ebaühtlaselt laiguline ja ka sabasuled on veel kitsamad. Sinikaelade põhitunnus ei kao kusagile - tiivaküüdus on tumesinine ning küütlev, ääristatud musta ja valgega.

 

Emaspartide häälitsus, kui lind ehmudes lendu tõuseb on tuttavlik, meenutades kodupardi häälitsust. Muuseas sinikaeltest ongi kodupardid aretatud. Isaslinnu prääksumine on kiire ja kõrgema tämbriga - räk-räk-räk-räk.