Viirpuudest ja nende õunviljadest
Foto: Arne Ader
Karvane viirpuu
Viirpuu Craetagus
Viirpuud on üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.
Kuidas tekivad uued liigid? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt ning annavad kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Meil kasvavad viirpuud enamalt jaolt kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Tema koort, võrseid ja pungi himustavad nii metskitsed, jänesed, kui pisinärilised ja pügamine muudab põõsad vaid tihedamaks. Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.
Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond liiki, kasvukohtadeks metsaservad ja -lagendikud, loopealsed või meie saarte kiviaedade veered, edenedes hästi lubjarikastel muldadel ning päikesepaistes. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ja levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.
Harilik viirpuu on nendest kõige tavalisem, nüüdseks juba valminud viljadega. Nn õunviljad on suured ning jahuse maitsega ja küpseid õunvilju on ühest suurtest luuseemnetest hoolimata mõnus nosida. Muiste andis rahvasuu neile jahumarjapuu nime.