looduskalender.ee

 

 

Meil on neid tõepoolest päris palju nii pärismaiseid, kui metsistunud kultuurtaimi, mis on meie looduses kohanenud. Kasvab nii puitunud ning püstise varrega põõsaid, kõrgusega kuni paar meetrit, kui päris madalaid taimi. Üks mis kindel neil kõikidel on vartel ogad ning ebaviljad ehk marjad, mis päris erineva kujuga, aga värvilt oranžid või heledamad punased.

 

Tavalisemad on mets-kibuvits /Rosa majalis /, kasvades kuivadel niitudel ja metsades. Tema viljad on siledad ja munajad, umbes sentimeetrise läbimõõduga.

Harilik kibuvits /Rosa vosagiaca /, eelistab kuivemaid kasvukohti.

Kutsik-kibuvits /Rosa subcanina /,on valguselemb ja teda metsast naljalt ei leia.

Koer-kibuvits /Rosa canina /, aga tema on juba hajusamalt levinud.

 

Igaks juhuks tutvustame silmatorkavamaid, aga paiguti kohatavaid looduslikke kibuvitsu. Juhul, kui ebaviljad on „karvased“ ehk kaetud näärmekarvadega on tegu:

Näärmekas kibuvits /Rosa rubiginosa /, kuigi tema viljad võivad vahel olla isegi näärmekarvadeta, aga kogu põõsas levitab „õuna lõhna“ eriti, kui lehti näppude vahel mudida.

Pehme kibuvits /Rosa mollis /, tema viljad on tumepunased, kerajad ja „karvased“. Leiame läänesaartel, aga mandri lääneosas ikka päris harva.

 

Kultuursortidest on kõige levinum ning tuntum naturaliseerinud kartuliroos ehk kurdlehine kibuvits /Rosa rugosa /. Kasvukohtadeks peamiselt mererannik, aga ka Peipsi rand ja paiguti liivastes metsades. Tema võrsed on tihedalt ogalised ja karvased. Viljad lapikud ja suured, läbimõõduga kuni kolm sentimeetrit.

 

Kuidas üle maailma kuulsaid ja väärtuslikeks hinnatud kibuvitsa tõrsikuid kasutada on juba teine lugu - valmistusviise on hea otsimise korral tuhandeid.

 

Kurdlehine roos. Purekkari

Kurdlehised kibuvitsad õitsevad kuni külmadeni ja tema suuri, lihakaid vilju on mõnus toorelt süüa, kuigi nad on teistest looduslikest kibuvitstest vähema vitamiini sisaldusega. Paras „nokkimine“ see puhastamine muidugi on: lõika tõrsik pooleks, võta seemned välja (seda on hea teelusikaga teha) ja lase „hea maitsta“ või keeda lõkkel mõnus tee.