looduskalender.ee

 

Pihlakad

 

 

Pihlamarja kobar - taimeteadlasele on see kännases õunvili. Nõnda ongi, kui pisike, alla sentimeetrine vili pooleks lõigata, meenutab see miniatuurset õuna, sarnasust leiab ka keemilises koostises. Seemneid on viljas kolm.

 

Viljad saavad täisküpseks esimeste tugevamate öökülmadega, marjade maitse muutub külma saanult magusamaks: mõrkjat jääb vähemaks ja vili muutub mahlakamaks.

 

Mis siis pihlamarjades toimus? Külma mõjul toimusid biokeemilised muutused: hüdrolüüsi toimel glükoosiks ja fruktoosiks, tärkliste muutumine suhkruteks ning muutused pektiinainetes - lahustuva pektiinaine kogus suurenes ja mittelahustuva osa langes. Õunhappe ja parkainete osakaal aga vähenesid.

 

Päris olulisi muutuseid on peale öökülmasid pihlapuudel märgata. Seni pihlakaid vaid kaunistanud kobarate vastu tunnevad kohe huvi sulissõbrad ja nemad pole ainsad. Pihlakatega maiustavad ka meie suuremad metsaelanikud - pruunkaru ning põder.

 

Meie korjame terved kobarad koos juurdekuuluvate lehtedega ja asetame ööpäevaks sügavkülma, et nendest valmistada kas mahla või siirupit ehk jätame sügavkülma. Pihlakamarjad sisaldavad suurel hulgal vitamiine ning organismile vajalikke aineid.

 

Kõige lihtsam on võtta kümme pihlamarja lusikatäie meega - lusika suuruse määrab manustaja. Soovitaks supilusikat.