looduskalender.ee

 

Kukerpuu

 

 

Kukerpuud leiame enam Põhja- ja Lääne-Eestist, metsateede veerest, kuivadelt niitudelt või hõredast metsast, taim eelistab lubjarikkast kasvukohta.

 

Silma hakkavad punased, ovaalsete marjadega kobarad, mis maitselt on tugevalt hapud, mahlased ja söödavad. Kribud kuni pooleteise sentimeetri pikkusega marjad kasvavad kobarates ning nendes on veel kaks-kolm kõvakestalist seemet. Lisaks sellele, et nad on vitamiinirikkad, sisaldavad kal tervislikke happeid ning suhkruid. Hõrgumaks muutuvad marjad siis kui öökülm on neid näpistanud.

 

Harunev põõsas kasvab paari, harvem kolme meetri kõrguseks. Lehed on kitsad, tillukesed ja kinnituvad okstele kimpudena, mille alusel on kolmeharulised nõelteravad astlad. Noortel võrsetel on ainult üks astel.

 

Pole teada, kas harilik kukerpuu on meile looduslikult levinud või näiteks mõisaparkidest on teda loodusesse levitanud linnud ja liik on lihtsalt naturaliseerinud. Haljastuses kasutatakse sügisel värvikate lehtedega Thunbergi kukerpuud / Berberis thunbergii /, kuid tema marju meil süüa ei sünni.