Rähne on hilissuvest alates tihti näha
Fotod: Kaarel Kaisel ja Arne Ader
Väike-kirjurähn
Väike-kirjurähn Dendrocopos minor
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Väike-kirjurähnid seltsivad peale pesitsemist sageli tihastesalgaga. Tagasihoidliku käitumisega, olles varblasest vaid sutsu suurem.
Välimikult on väike-kirjurähn, suur-kirjurähni pisike kloon. Sulestik on sarnane, erinevuseks vaid roosa sabaalune, mis on suuremal liigikaaslasel punane ja tiibade pealmised suled on musta-valgevöödilised. Väikeste isaslinnul on pealagi punane, suurel vaid kukal suht väike punane laik. Emaslindudel selliseid „kaunistusi“ näha pole, aga suur-kirjurähnide noorlindude pealagi on punase sulestikuga. Hea kui vaatlemiseks binokkel käepärast.
Mõlemale liigile meeldib tegutseda leht- ja segametsades, parkides, kalmistutel, väiksemates asulates ja maakoduse aedades.
Kui meie kõige tavalisema, suur-kirjurähni arvukuseks on hinnanguliselt mõnisada tuhat isendit, siis väike-kirjurähne võib rehkendada paarkümmend korda väiksema numbriga. Kohal on kõik kirjurähnide liigid aasta läbi.
Väike-kirjurähni vaatlused: LINK
Suur-kirjurähni vaatlused: LINK
Suur-kirjurähn
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Kui suur-kirjurähnile nimi pandi ei teatud vist, et meie kõige suurem on tegelikult valgeselg-kirjurähn või polnud suurim meile veel jõudnudki.
Valgeselg-kirjurähni arvukus on aasta-aastalt kasvanud, haudelinde ümmarguselt viis tuhat paari ja nemad eelistavad niiskeid lehtmetsi. Meie saartel on nende kohtamine veel haruldus, aga elu läheb ju edasi.
Valgeselg-kirjurähni vaatlused: LINK