Mereheitest leiab agarikku
Foto: Tiit Hunt
Agarik
Agarik ehk furtsellaria Furcellaria lumbricalis
Agariku nn lahtine vorm ilma talluseta Furcellaria lumbricalis f. aegagropila
Esimene sügistorm, uhke nimega St. Jude on tänaseks ajalugu, kauneid sügispäevi on veel tulekul, mil mere äärde hulkuma minna.
Agarik on meie ainus nn söödav vetikas - punakaspruuni kuni pea musta värvusega punavetikate hulka kuuluv liik. Mereheitest võime teda leida pea kogu rannikualalt, kus tormid on taimi kaldale kandnud. Agarik sirgub kuni paarikümne sentimeetri pikkuseks. Iga kasvav haru jaguneb kaheks - sellist korrapärasust teistel meie vetikatel pole (vaata Tiidu pilti). Niisiis pole määramisega raskusi.
Agarikust saab furtsellaraani, mis on geelistuv polüsahhariid, mida kasutatakse toiduainetes tarrete tekitamiseks: lisaaine marmelaadi, sefiiri, samuti piimatoodete valmistamisel. Toiduainete pakendil on sel juhul märgitud kood E406.
Kõval merepõhjal võib agarik kasvada põisadrule kinnitunult, alates meetri sügavuses vees ja kuni paarikümne meetri sügavuseni välja. Nn lahtine agariku vorm kasvab Väinameres, kus merepõhi pehmem, aga väliskujult on mõlemad täiesti sarnased.