looduskalender.ee

 

Hõbekajakad ja kalakajakad põllul

 

 

 

Kui me sellist pilti põldudel näeme, tunduvad sarnase sulestikuga linnud olema päris erineva suurusega. Kalakajakad on hõbekajakatest pea poole väiksemad ning eriti raske on vahet teha sulestiku järgi noorlindudel, kes on pruunikirjud. Noorlindude sulestik areneb täielikult vanalinnu sulestiku sarnaseks alles neljandal eluaastal. Aga koos need liigid tegutsevad ja päris sõbralikult.

 

Vaatame neid väiksemaid veidi tähelepanelikumalt, selleks on võimalusi nii sisemaal, kui rannikul. Kalakajakatel on kehapikkust üle neljakümne sentimeetri, kaalu poole kilo ringis ja tiibade siruulatust meetri jagu. Hõbekajaka kehapikkust on kuni viisteist sentimeetrit rohkem, kaalu kaks kuni kolm korda enam, isaslinnud on suuremad ja tiibade siruulatus võib suurematel isenditel küündida pooleteise meetrini.

 

Niisiis kokkuvõtvalt nad on sarnase sulestikuga, kalakajakas on hõbekajakast väiksem, ümarama peaga ja peenema nokaga. Talvesulestikus on vanalindudel peal ja kaelal tumehallid triibud, Arne pildil päris hästi näha.

 

Lennul märkame kalakajakate musti tiivaotsi. Teise talve noorlindudel on tiivapealsed suled juba sinakashallid, mujal veel kirju sulestik.

 

Vanalindude nokavärv  ja jalad on kollakasrohelised, silmad punased, tumepruuni iirisega. Noorlindude nokk sarvevärvi, musta tipuga, jalad hallikasroosad ning silmavärv pole veel punaseks muutunud.

 

Toituvad väikestest kaladest ja kaldaalade selgrootutest. Liiguvad koos kehvade ilmadega talvitusalade suunas novembri lõpuni. Meil talvitub neid olenevalt talvest tuhatkonnast isendist  ülespoole.

 

Kalakajaka vaatluseid e-Elurikkuse andmebaasis