looduskalender.ee

 

Siil vahtra all

 

 

Haruldaselt soe ja kaunis sügis hakkab lõppema nii kai siili aktiivne aastaring. Maagilist viiekraadist ööpäeva keskmist pole veel saabunud - rohi kasvab ning okaskerad saavad endid nuumata ja see on hea. Lehtedest leiab vihmausse, tigusid, põrnikaid - sitikaid ja nende vastseid. Pühapäeva õhtul toimetasid Nõmmel tegelased päris rahulikult.

 

Siilid on muutunud inimkaaslejateks - vähem vaenlasi ja toidulaud vast samuti rikkalikum, aga vähemaks on neid jäänud küll. Majad ja aiad on korrastatumad, võrkaiad ulatuvad maani ja koerte arvukus on suurenenud. Kassidega näeb siile seltsis isegi toitumas, eriti kalarannas. Kui suvisel ajal liiguti hämaruse saabudes, siis sügisel võime siile trehvata ka päevavalges.

 

Kui oletame, et siili liikumise ring on kusagil paari - kolme kilomeetri pikkune, siis jääb käiguradade lähedusse, tihedamatesse puhmastesse loomakeste paar puhkepaika ja muidugi talveuneks välja vaadatud koht - puukuurid ja trepialused on päris sobivad, sinna tuleb vaid lehti ja sammalt talveaseme jaoks koguda. Risuhunnikud ajavad asja ära, aga talviste suladega võib ase märjaks saada ja siil hukka.  

 

Taliuinaku kestvuseks jääb ümmarguselt pool aastat ning kehakaalu selle ajaga kolmandiku jagu vähemaks. Näiteks augustis ilmavalgust näinud hilised siilipojad peaksid talvituma minema kehamassiga seitse-, kaheksasada grammi. Vähemaga talve üle ei ela, aga sooja sügisega on võimalik selline kaal saavutada.

 

Siilil on piiratud hulk tagavaraaineid organismis ning „sooja toodab“ nn pruun rasvakiht. Taliuinakus siili kehatemperatuur langeb vastavalt ilmastikule kuni +4 kraadini ehk suvisega võrreldes pea 35 kraadi vähem. Südamelööke on talvel paarikümne ringis ja suvel 190 südamelööki minutis. Suvisest päevasest energiatarbest (toitu manustatakse seitsmekümne grammi jagu) kasutatakse talvel ainult 1/100 (hämmastav kokkuhoidlikus).

 

Siili organism vajab talvel vett ja seda omastatakse samuti rasvast. Soolestik peab talvel töötama, et lämmastikku organismist välja viia ehk teisisõnu „kakitakse talvepesasse“.

 

Uurijate kinnitusel ärkab siil vaheajaga umbes korra nädalas, et soojendada organismi vastavalt muutunud ilmastikule. Taliuinaku ajal ollakse tegutsemisvõimetud ning ei reageerita isegi häirimise korral.

 

Okaskeradele kuiva ja sooja talvepesa.