Pildi saatis Ivan Plotnikov
Nurmkanade salk
Nad on meil tänavuse aasta linnud, kellele veidi enam tähelepanu pöörata.
Oktoobriga on moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni - on ju talvel kambaga kergem hakkama saada. Nad on paigalinnud ning meile levinud koos põllumajandusega, millele viitab ka varasem nimi - põldpüü.
Toitutakse vaid maapinnal - umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede erinevatest osadest, marjadest, aga veidi ka loomsest toidust - tigudest ning lülijalgsetest. Elupaikadeks põllud ja niidud, eelistatavalt põõsastike või metsaservade läheduses ning jõgede kallasalasid, metsalagendikke, klibust mererannikut. Õhtuti võime nurmkanade salka kohata teede veertes või metsasihtidel kruusa nokkimas.
Nii kukk, kui kana kannavad suht sarnast hallikat sulerüüd. Pikkust on neil kolmekümne sentimeetri jagu, kaalu neljasaja grammi ringis. Värve leiame nurmkanade sulestikus päris ohtrasti – telliskivi karva on laup, silmade ümbrus ja kurgualune nagu ka külgmised sabasuled. Seljal ning külgedel pruunid träpsud. Nokk tume ning jalad hallid. Kas suur sügavpruun hobuseraua kujuline laik on ainult kukkede tunnus?
Häirimisel tõuseb parv lendu, lennatakse madalalt ning kiirelt. Lennumaa pole eriti pikk ja maandutakse äkilise kaarega.
Ornitoloogiaühing on huvitatud tänavu igasugustest nurmkanade vaatlustest:
Vaata nurmkanade vaatlusi:
LINK