looduskalender.ee

 

 

 

Soojal sügisel tegutsetakse mägrametsas päris usinalt, liikumist  ja tegutsemisjälgi on näha nii Saaremaal, Alutaguse metsades, kui Lõuna-Eestis. Harva liigutakse ringi valgel ajal, seetõttu on ka vähesed metsashulkujad mägraga kokku trehvanud.

 

Mägrad on endid talveks nuumanud nii loomse, kui taimse toituga: mullast tuhnitakse usse, tõuke, tigusid, talvituma pugenud valmikuid. Jahitakse hiiri, pisinärilisi ning talvituma pugenud konni, aga jahimehena on mägrad kohmakad. Meelsasti süüakse tõrusid, seeni, marju, rohttaimi ja maiad ollakse kaerale. Kehakaal on sügisega kahekordistunud ning rasvakihi paksus võib olla nelja - viie sentimeetrine. Märkimisväärne organismi võime - suure täiskasvanud looma kehakaal on hilissügisel pea puud – jagada kahega ning saamegi kevadise kehakaalu kilodes.

 

Külmade saabumisel väljuvad mägrad üha harvemini urgudest. Talviselt püsivate külmade saabumisel kraabitakse käigud kuivanud lehti ja mulda täis ning jäädakse taliuinakusse tukkuma. Soojade talveilmadega õhutatakse urge ning patseeritakse veidi ringi.

 

Vanemas mägralinnakus elutseb selle perekonna pea – vana isasloom ja tema kaasa. Mitme aasta noored emasloomad ning tänavused ja möödunud aasta noorloomad. Hilistalvel sünnib linnakus uus sugupõlv.

 

Vaata loodusfilmi mägrast: