Rebala radadel 15 aastat hiljem
Pildid ja tekst Tiit Lepik
Viisteist aastat tagasi oli Rebala radadel käimine meil traditsiooniks. Küll oli meie väikesel turismifirmal isegi selle nimeline marsuut. Praegu kiivalt kaitstud Ülgase koobastes ja Saha kabelis sai tehtud isegi lavastusi. Nüüd üle 15 aasta olin jälle samadel radadel.
Muuga Kabelikivi kunagi loeti eesti üheks suurimaks. Vahepealse 15 aasta jooksul asjad ümber hinnatud. Uurisin kust internetist praegust seisu leida siis nagu polegi. On EELIS aga see jätab süstematiseerimise osas soovida. Kuid eks paberkandjal on see eest asi parem.
Rebala muuseum nüüd minu andmetel eramuuseum. Valminud on värskelt vahva vaatetorn kuhu mahub terve bussitäis inimesi. Kui kohalikke entusiaste nõu- ja jõuga toetataks võiks sest oma asukohta Narva maantee alguses arvestades välja kujuneda toimiv infokeskus. Eks sama seisukoht oli mul ka 15 aastat tagasi. Paraku on nad üksi jäetud siiani.
Kostivere karstiala on ajast aega olnud sügiseti suhteliselt trööstitu oma kululademetes aga kuulus „seen“ on ikka oma endises ilus.
Saha kabel minu jaoks müstiline paik. Kui võrrelda linke Kostivere karsti ala ja Saha kabeli juures saab iga üks ise hinnata muinsuskaitsjate jõupingutusi looduskaitsjate omadega.