looduskalender.ee

Lahemaa Rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark asutatud 1. juunil 1971. Oli nõukogude aja kohta suhteliselt ainulaadne, sest Lahemaa Rahvuspargi Fondi annetasid vara töökollektiivid üle Eesti.

 

 

Palmse mõis oli Lahemaa ja Eesti looduskaitse üks sümboleid. Paraku praegustel rasketel aegadel haldab Palmse mõisa SA Virumaa Muuseumid ja eestlastel, kelle ühise rahaga mõis restaureeriti, tuleb pargis jalutamise eest maksta. Isegi Palmse mõisnikud olid kuulsad selle poolest, et lubasid talupojad parki jalutama.

 

 

Nõmmeveski juga. Hetkel küll veidi käest lastud kompleks. Elektrijaama kanal on viimasel ajal täiesti lagunenud. Aga ürgorg koos joaga on endiselt uhke.

 

 

Jaani-Tooma suurkivi. Omaaegne Lahemaa kivide kuningas. Ega omal ajal paremat võimalust pold sest veidi uhkem Tammispea rändrahn asus piiritsoonis mererannas ja sinna rahvast viia ei saanud.

 

Lahemaa on muutunud. Palmse mõisa kõrvale on kerkinud oma hiilguses Sagadi ja Vihula, inimesedki on muutunud. Inimesed, kes praegu Lahemaal majandavad ei tea midagi Rahvuspargi algusaegadest, neist inimestest kes oma hinge panid ülesehitustöödesse. Ammu on laiali tassitud rahvuspargi arhiividki. Kas selline mälu kaotus on hea või halb näitab aeg.

 

Ühte versiooni Lahemaa Rahvuspargi ajaloost võib lugeda Eesti Loodusest kirjutatud Teet Koitjärve poolt. (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3873_3850.html)