“Rääkisin oma klassis, et nägin hunti,” meenutab aastataguseid sündmusi Kirke Relve, kes pälvis ajakirja Loodusesõber hundilugude noore hundisõbra auhinna, “klassis teised ei imestanud eriti, aga õpetaja ütles küll, et see on haruldane.” Kirkel õnnestus midagi haruldast näha, sellest sai tüdruk ise kohe aru ja kui ta matkarajalt koju jõudis, joonistas - kirjutas mälestuseks tähtsündmuse üles.
Kirke Relve hundiaasta lõpusündmusel Estonia kontserdisaalis jõulukuul 2013.
Pildistas Mats Kangur
Emme Gunnel:
Peatusime perega jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal Tartumaa ja Põlvamaa piiril vana postitee ääres asuvas külakeses. Nautisime sealset lummavat reljeefset maastikku ümberkaudsetes metsades käies. Ühel päeval võtsime plaani üles leida Põrguraja ja Penijärve matkaraja juures asuv vaatetorn. Alguses valisime vale raja ja jäime pisut hiljapeale, hakkas juba hämarduma. Olime juba vaatetornile väga lähedal, kõndisime mööda lahtiaetud matkarada künkast üles, kui mõned meetrid eespool jooksnud Kirke järsku peatus ja hüüdis: "Tulge ruttu! Hundid!" Lisasin sammu ja nägingi kahte halli kogu kiirelt puude vahele kadumas, tagantpoolt tulijad aga ei näinud enam midagi. Pildstamiseks mahti ei olnud, kõik käis nii kiiresti, et ei jõudnud aparaati väljagi võtta. Õhtul koju jõudes joonistas Kirke kohe nähtu üles.