looduskalender.ee

 

 

 

Päevasel ajal, tegutsevad kaamerapildis kõige usinamalt pasknäärid – vahel kuni kuus isendit.

 

Linnud on Ilmatsalus omale hoolikalt talvevarusid kogunud ja halvemateks aegadeks peitnud. Pasknääri venivasse söögitorusse mahub hääl juhul kuni kaksteist tammetõru. Lendu tõustes hakkavad sisseahmitud tõrud nokast pudenema ning peidupaika jõuavad nendest vast pooled. Viljaga on umbes sarnased lood. Peidukohtadeks on otsitud hiirtevabad alad – mõttetu ju toidukonkurendile varusid tekitada? Pasknääridel nutikust jagub nagu silmamälugi, et enamus peidukohti üles leida, kui maastik talviseks muutub. Tegutsetakse metsa äärealadel, kus palju alustaimestikku, käitutakse ettevaatlikult, aga mitte inimpelglikult.

 

Laperdava lennupildiga lindude talvine arvukus on aastati kõikuv: sada tuhat kuni veerand miljonit. Pasknääri kokkupandud tiivasulgedel on meie rahvusvärvid, keha roosakalt hall, sabatüvi valge, saba on pikk ja must, aga mitte nõnda pikk, kui harakal. Häiritud olekus tõusevad pasknääri lagipea suled turri. Vaata Arne pildilt pasknääri silmavärvi, nokk on neil musta ja jalad helepruunid. Pikkust on sarnase sulestikuga pasknääridel kuni kolmekümmend viis sentimeetrit, kaalu saja viiekümne grammi ringis ning tiibade siruulatust üle poole meetri.

 

Pasknääri vaatlused: LINK

 

Pasknäär