looduskalender.ee

 

Alpi põdrasamblik

 

 

 

 

Ei ole need asjad nõnda lihtsad, et samblad maapinnal ja samblikud puudel. Muidugi tekitavad mõningast segadust ka väga sarnased nimetused – sammal ja samblik. Samblikke kasvab nii maapinnal, puudel, kui kividel ja veerandi sajandi eest liigitati neid veel taimeriiki ehk sammaldele päris lähedasteks….

 

Nüüdseks teame, et samblikud kuuluvad seeneriiki ning on lisaks kõigele  liitorganismid, aga liigitatakse neid domineeriva seene järgi. Meie looduses on suursamblikke üle kolmesaja ja pisisamblikke üles kahe korra enam. Aeglase kasvuga samblikel on raske taimedega konkureerida, aga nende võime on asustada teistele sobimatuid paiku: kive, puutüvesid jne.

 

Põdrasamblikke tuntakse kindlasti kõige paremini ja silmatorkavaim neist on muidugi kuplilise põõsasja kujuga - alpi põdrasamblik, aga kasvukohta võib ta teistega jagada ning see hakkab hästi silma, kasvades nii liivasel, kui turbasel mullal: nõmme- või palumetsades, liivikutel ja rabades.

 

Alpi põdrasamblik on valkjashall, kergelt kollakat tooni. Harilik- ja mahe põdrasamblikud on säravhalli värvi, kasvades üksikute tuttide või suisa vaibana ja „kuplistikku ei moodusta“.

 

Turbasammaldest tegime ülevaate mõne päeva eest:

http://looduskalender.ee/node/18839