Foto: Arne Ader
Luhehelves hobukastani lehel
Kes meist ei oleks lumehelvest kindale püüdnud ja lapsena ka maitsenud?
Lumesaju eelduseks on muidugi miinuskraadid ja pilvedes selline temperatuur ongi. Lumehelbe keskmeks on kondensatsioonituumake ehk imepisike „tolmutera“, mille ümber veemolekulid kinnituvad. Külmunud vesi on heksagonaalses - kuuekandilises olekus kõige stabiilsem ehk sellise kuju moodustamiseks kulub vähe energiat. Kõik lumehelbed kasvavad pilves sarnase skeemi järgi.
Lumehelbed on nagu plaadikesed, tekkides paari külmakraadi juures. Temperatuuri langedes viie külmakraadini moodustuvad juba jäänõelad või kristallsambakesed. Pakaselise ilmaga, kui külma 15 kraadist enam näeme üliõhukesi plaadikesi, mis katavad maapinna ülikoheva lumevaibaga.
Teadlased pole tänini suutnud mõistlikult seletada, miks mõnekraadine temperatuurimuutus tekitab täiesti erineva kujuga lumekristalle.
Lumehelbed koosnevad läbipaistvatest kristallidest, aga miks siis lumi valge on? Valgus peegeldub lumekihi kristallpindadelt tagasi, vaid väike osa valgusest neeldub ning sestap paistab lumi meile valgena. Selge sinise taeva korral näib lumevaip sinakas, aga kaunil päikeseloojangul võtab lumelagendik oranshika varjundi.
Värvid sõltuvad valgusest.
Tänahommikune EMHI lumekaart: