looduskalender.ee

 

 

Talilinnukaamera jälgijad või päris oma lindude söögimaja omanikud on tähelepanelike vaatlejatena hoomanud, et liigiti käitutakse erinevalt ja erinevad on ka “lauakombed“.

 

Sarnaselt käituvad kõik tihaseliigid, napsatakse kiirelt seeme ja minekut…  Meie kaamerapildist väljaspool, tihase jaoks „rahulikus paigas“ läheb seeme varvaste vahele, et nokkida päevalille musta koore sisse pragu, et seemne sisu kätte saada: kas siis tervelt või välja nokitseda vähemate paladena. Kui kõht täis peidetakse seemneid puukoore pragudesse - äkki tulevad „kehvemad ajad“. Kohati on see põhjendatud, kus toitu „sööklasse“ ebaregulaarselt pannakse ja neid kiiruga peidetud seemneid “leiavad“ ka teised sulelised…

 

Mäletame eelnevatest talvedest, et rohevindid veetsid aega toidulaual nagu kohvikus, tänavu ei anna põldvarblased neile selleks asu. Suure ja tugeva nokaga rohevindid vajutavad päevalilleseemne koore pooleks teravate nokaäärtega – tugeva keelega keerutatakse seemet nokavahel, kuni koored pudisevad maha (mõned homo sapiensi esindajad oskavad seda sama osavalt), aga need pole kõige viisakamad kombed, kus koored toidulauale vedelema jäetakse. Sarnaselt söövad ka leevikesed ja küll nemadki talve edenedes toitumiskohad ülesse leiavad.

Talvikesed, urvalinnud, siisikesed otsivad süüa peamiselt teiste nokast lumele pudenenust, aga see pole reegliks Arne lubas toidumaja alust pildistada, kui saame iseloomulikku materjali, räägime ka nendest liikidest „tagaselja“.