looduskalender.ee

 

Põldvarblaste  „jõuk“

 

 

Põldvarblased on kena välimikuga ning emas- ja isaslinnud sarnase sulestikuga. Pealagi shokolaadipruun, musta värvi nokaalune ulatub silmadeni, valgetel põskedel mustad, veidi kandilised põselaigud, kaela ümber valge vöö. Kirgas seljasulestik hallikaspruun, mustade triipudega, kõhualune varblasehall. Tiibadel kaks heledat vööti ning tiivaalused kollaka sulestikuga. Nokk tüvik talvel sarvekarva, pruunikasmusta otsaga, silmad pruunid. Pikkust kuni neliteist sentimeetri ja kaalu kahekümne viie grammi ringis.

 

Põldvarblane on meie põline maavarblane ja nende arvukus pole aastatega vähenenud, mida ka kaamerapildist näha võib. Mida ida või lõunapoole, seda tihemini neid kohtame. Lääne-Eestis on nende asustus hõredam ning saartel kohtame põldvarblaseid harva. Talviseks arvukuseks hinnatakse üle paarisaja tuhande linnu. Põldvarblased nagu rohevindidki ei tule toidumajja „seemet napsama“ vaid veedavad tavaliselt seal veidi rohkem aega. Talviti liituvad koduvarblased sageli põldvarblaste salkadega, aga viimased hulguvad toidu otsingutel laiemalt ringi. Nii salgad, kui paarilised on põldvarblastel püsivad.

 

Teadlaste uuringute kohaselt võivad põldvarblased ja koduvarblased omavahel ristuda, kuid ristandid jäävad põldvarblaste sarnaseks.

 

Põldvarblaste vaatlused: LINK