looduskalender.ee

 

Hommikul kel kaheksa on Lõuna-Eestis tüki maad valgem, kui Soome lahe kallastel.

 

Nagu teame saabub esimene kaameravõõras juba hämaruses, tihaste päralt jääb esimene kolmveerandtund. Kõige varasem on muidugi mõni vanem, hästi ümbrust tundev ning ligiduses ööbinud rasvatihane. Koos sinitihaste paariga tegutsetakse rahumeelselt, kenasti järjekorras. Suurematel tihastel on eelisjärjekord ja toidumajale lähema asukoha „õigus“ puuoksal. Viimaseks saabujaks tihaste hulgas jääb salutihane.

 

Kolmveerand tundi rahumeelset tegutsemist, siis hakkavad ilmuma hilisemad „ärkajad“ – üksikud põldvarblased, puukoristaja ja mõned rohevintide paarid, kes „vaiksemal ajal“ pikemalt einestama jäävad. Teiste lindude vastu riiakamate kommetega rohevindi isaslinnud annavad eelisõiguse oma tagasihoidlikuma sulestikuga „daamidele“ ja passivad läheduses oma järjekorda.

 

Kui saabub esimene põldvarblaste punt jätkub sädinat ja säutsumist ning rohevintidele einestamised on einestatud, neil lastakse vaid päevalille seeme haarata ja oma teed lennata. Sallivad ollakse tihaste suhtes, kes oma seemet tulevad vaid hankima.

 

Aga vahepeal võib toidumaja mõneks minutiks päris tühjaks jääda – midagi on linde häirinud. Kas on naabermaja peremees tulnud lund rookima, küttepuid riidast viima, autot käivitama… On kass õue lastud, kes oma radu käib…. Suuremad linnud läheduses – harakas, hallvares, hakk, pasknäär või koguni raudkull. Esimestena naasevad „ohu“ möödumisel  tihased kuna nad tunnevad lähiümbrust, kui oma taskut, osates tihedas puuvõras vilkalt, kärmelt ning peiduliselt liikuda.

 

Kodutuvid tulevad värvulisi „peletama“ peale kella kümmet, aga kust nemadki saavad sest aedlinnades nad ju elutsevad. Alustuseks nokitakse toidumaja all lumele pudisenu, seejärel üritatakse ka päevalille seemneid kätte saada, aga see on ebamugav, peagi tuleb tüdimus peale ning lennatakse järgmisesse kohta - neilgi on oma ringid vaja üle kontrollida. Kõige vähem lasevad ennast tuvidest häirida mõned eriti julged põldvarblase klutid.

 

Nüüd võib lugeja öelda: et ei minul pole aega linde päevotsa passida. Jutt jumala õige, aga sellepärast me annamegi edasi märgiliselt toimunu edasi. Päev muutub pisitasa pikemaks, muutuvad kellaajad, aga tegutsemise rütm võib paikkonniti sarnaseks jääda.

 

Külmal hommikupoolikul, kui väljas -10 saavad tahkunud rasvapallidega edukamalt hakkama tugevama nokaga põldvarblased. Juba murendatud pallidele ilmuvad tihased.