looduskalender.ee

 

Seemnenapsamise järjekord…

 

 

Meie lapsepõlvemälestustes on kollase kõhuga tihane vist üks esimesi linde, kes püsivalt meie mällu jäänud – nendes kodudes kindlasti, kus isad-vanaisad olid toidumaja meisterdanud, et talvisel ajal linde „sihvkade“ ja mageda rasvaga sööta.

 

Rasvatihased koonduvad päristalveks inimasustuse lähedusse ning selleks on oma põhjused. Ööbimiseks leiab mõne karniisprao, rõdunurga, ahjuküttega kohtades puuriida või pesakasti, kohti jätkub kuhu varjuda ja nõnda oledki toidule lähemal. Lisaks on linnades mõne kraadi jagu ka soojem. Rasvatihastel pole välja arenenud kommet või instinkti omale talvevarusid soetada, aga nad on äärmiselt osavad välja otsima teiste lindude ja teiste tihaste poolt puude koorepragudesse peidetud seemneid.

 

Hommikuhämaruses on toidumaja esimeseks külaliseks mõni vanem isaslind, kes läheduses ööbinud ning vahel pole tegutsejat pimedas isegi näha, ainult kuulda. Kõikidest meie tihaseliikidest, nendest kes toidulaudu külastavad, kui metsatihastest on rasvatihased kõige suuremad: pikkust kuni viisteist sentimeetrit ja kaalu paarikümne grammi ringis.

 

 

Rasvatihane

 

Rasvatihane

 

Rasvatihaste sinakalt mustas peasulestiku kõrval hakkavad silma säravvalged põsed ja kollasel rinnal must vööt. Sinakashallidel tiibadel selge valge joon, saba samuti sinakalt hall. Seljasulestik rohekaskollane ja muidugi kollane kuklalaik – päris värvikad tegelased kirjelduse järgi.

 

Kas välimuselt sarnastel rasvatihastel saab ka vahet teha? Võib, aga järgnevad tunnused pole tingimusteta reeglid.

 

Täiskasvanud isaslinde eristab laiem must „lips“ rinnal, mis kõhualusel veelgi laieneb. Peasulestik tundub läikivam olevat ja nende käitumine toidulaual domineerivam.

 

Emaslindude ning noorlindude kõhualune triip on tüki maad kitsam jättes ebaühtlase mulje. Kõigil rasvatihastel on must nokk ja sinakashallid jalad.

 

Kaamerapildis näeme tegutsemas umbes kolmekümmet isendit, toidulauda külastatakse „tähtsuse“ järjekorras ehk domineerivamate isendite kohad on toidukohale lähemate puude või põõsaste okstel. Vahepeal lendab tihastesalk minema, näiteks siis kui tuvid toidulauda „ründavad“, et uurida, mis mujal Otepääl sünnib või millist hääd - paremat kraami neile teistel söögikohtadel pakkuda on. Ringi liigutakse salkades, kuhu sageli ka teisi värvulisi liitnud - aga pange tähele, et nad peavad üksteisega „mõistlikku vahemaad“ sest liialt lähedale tikkujaga võib isegi tülinaks minna. Talviseks arvukuseks on kindlasti üle poole miljoni linnu, aga nädalalõpuni kestev talilinnuloendus annab meile tänavusest arvukusest selgema pildi.

 

Lähemate kuude jooksul toimub rasvatihaste käitumises rida muutusi, eks me anname nendest märku.