looduskalender.ee

 

Väikekirju

 

Suurte külmade saabumisega kadus jalgrattaga sõitmise “isu“ ära. Enamus tavalisemaid linnalinde on „punktiks“ vormistatud - seega on uute linnuliikidega kohtumiseks vaja retk hoolikamalt läbi mõelda, et kuhu sammud seada.

 

Kesktalvise veelinnuloenduse puhul otsustasin ühe pikema ökoretke ette võtta. Selliste külmadega on ainuke jäävaba koht Tartus veepuhastusjaam. Seal on niisama „ringi kooserdamine“ keelatud, kuid Tartu linnuvaatlejatel on luba aeg - ajalt sealt sulelised kokku lugeda. Seadsingi läbi linna sammud sinnapoole.

 

Teepealt leidsin paar head söötmismaja, kus igat sorti värvulisi, aga ühtegi uut põnevat liiki silma ei hakanud. Esimese uue ökopunkti saingi alles puhastusjaama territooriumilt - valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), kes üritas kõvaks külmunud pajuvõsast midagi söödavat välja toksida. Teiseks leiuks oli linnuvaatleja Liis, kellel mõtted linnuretke sihtkoha suhtes sama rada pidi olid käinud. Lisa silmapaar on alati abiks ning suurte ootustega liikusime jõe suunas.

 

Jõgi oli puhastusjaamast tuleva sooja vee kaasabil osaliselt jäävaba ning kõik veelinnud olid ilusti siia kokku tulnud. Loendasime 500 sinikael-parti (Anas platyrhynchos), kelle hulgast leidsime ka kolm sõtkast (Bucephala clangula)ja ühe jääkoskla (Mergus merganser). Veelindude vahtimise käigus lendas meile päris nina ette põõsasse ka üks väike-kirjurähn  (Dendrocopos minor).

 

Sellega oli mul kolm uut liiki „ökoaastale“ lisandunud, jäi ainult üle pikad kilomeetrid koju tagasi marssida – retke pikkuseks kujunes viisteist ja pool kilomeetrit.

 

 

Tutt-tihane

 

Eile otsustasin metsa minna. Lähim korralik metsatukk on Tartust väljas, Tähtvere vallas. Sinna saamine läks suhteliselt lustiliselt, aga tagasi tulles tahtsid külm ja vinge tuul põsesarnad ära näpistada. Õnneks sain enne jäädavaid kahjustusi lagedalt väljalt majade vahele ära putkata.

 

Metsas oli talvele kohaselt suhteliselt vaikne. Puude latvades tegutsesid pöialpoisid (Regulus regulus)ja tutt-tihased (Parus cristatus), aeg-ajalt kohtas kopsivat suur-kirjurähni (Dendrocopos major).

 

Leidsin ka päris huvitava rabametsa, mida läbisid tiheda võsaga ääristatud kraavid. Paraku mööda kraaviäärt trampimine ühtegi kanalist üles ei ehmatanud. Ainsaks uueks liigiks „polaarmatkalt“ saingi tutt-tihase. Isiklikult ootan juba külma järgi andmist. Mõne miinuskraadiga oleks palju mõnusam ringi hulkuda või isegi rattaga kaugemale sõita proovida.

 

 

Ökoralli 2014 osavõtjatele kaasa elamiseks ja oma muljete jagamiseks tegime ühise blogi aadressil:

 

okoralli2014.blogspot.com

 

Seal on lisaks blogipostitustele üleval jooksev edetabel ja täpsemad ökoralli reeglid. Kui keegi tunneb, et tahab Ökoralli 2014-st osa võtta, siis üritus on avatud kõigile. Tuleb ennast lihtsalt reeglitega kurssi viia ja oma osavõtu soovist teada anda:

 

kaarel@crew.ee