Foto: Arne Ader
Kodutuvid
Meie linnades ja asulates elutseb talvisel ajal saja tuhande kodutuvi ringis. Arvata võib, et kodutuvi on esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik. Algselt kodustatult Saksamaalt toodult muutusid nad juba 20. sajandi alul meie linnade asukateks ning tänapäeval peetakse kodutuvi meie looduslikuks liigiks.
Kõik tunnevad inimasustuse lähedusse hoiduvat kodutuvi. Ülakeha põhivärvus on tuvihall, päranipuala valge, tiibade pealpool hall, laiade iseloomulike vöötidega ja alaküljed heledad. Saba hall, otsast tume ning lennu ajal enamasti lehvikuna laiali. Puguala ja rind sageli metalse läikega. Silmad tumepunased, nokk tumehall ja jalad roosad. Liigitunnuseks on valge sabajuur. Pikkust on neil tavaliselt üle kolmekümne sentimeetri, kaalu kuni nelisada grammi – mõõdud-kaalud vaid selleks, kui huvi mõne teise liigiga kõrvutada…
Kodutuvid on arenenud kaljutuvist (
Columba livia), ja tuvilatest pääsenud kirjatuvidest, nõnda varieerub sulestiku värvus tugevasti – valgest kuni peaaegu mustani.
Kodutuvide vaatlusi:
LINK