Rebaste jooksuaeg
Foto: Arne Ader
Palumännik. Nõva
Rebane Vulpes vulpes
Reinuvaderite lumejälje „raamatut“ ei anna enam kusagilpool Eestit lugeda.
Rebaste arvukus on madalseisus – kärntõbi on oma laastamistööd teinud. Ilusaid ja mitte põrmugi pelgavaid linnarebaseid näevad nii äärelinna jalutajad, kui tervisesportlased.
„Pulmaaeg“ muudab reinuvaderid liikuvamaks, ettevaatlikus väheneb märgatavalt ning tavaelus hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib nüüd trehvata koguni südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur ja seda märgistatakse nii emas -, kui isaslooma poolt: kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ning seda „rebaselõhna“ tunneb isegi tähelepanelik metsashulkuja. Tegutsemisalalt võib vahel kuulda ka katkendlikku klähvimist.