looduskalender.ee

Talvikesed lepaokstel

 

 

Talvikesed on meil suht vähearvukad talvitujad, aga see erineb aastati, kuid märgatavad sest liiguvad salkades ning vahel koguni päris suurtes parvedes. Talvikeseseltsinguid kohtame teeveertes või salka elektritraatidel istumas, heinamaadel umbrohuseemneid otsimas, põldudel, võsastikes ehk poolavamaastikus. Meie näeme neid metsakaamera söötmisplatsil koos põldvarblastega ja vahel linnumajade juures, kus nad eelistavad maapinnal toituda. Vanasti, kui veel hobuseid peeti olid talvikesed külamaastikus hästi tuntud linnud, kes hobusepabulate kallal nakitsesid.

 

Mida päev kevade poole, seda „kuldsemaks“ talvikest sulestik muutub. Väikesenokaline ja suhteliselt pika sabaga värvuline: pikkust üle viieteist sentimeetri, kaalu kolmekümne grammi ringis ehk kröömike põldvarblasest suurem.

 

Talvikeste sulevärv on indiviiditi erinev. Selja- ja tiivasulestik pruuni – mustavöödiline, roostepruun on päranipuala ja rinnal on samuti märgata tumedaid vööte. Isaslinnu pea on märgatavalt kollane, emaslinnul tagasihoidlikumalt ning lagipeal ja silma taga märkame hallikaid laike ka nende sulestik on tuhmim, aga selgemate pikitriipudega. Vaata ka alumist Arne pilti.

 

Talvikesed on maapinnal liikudes nagu veidi kohmakad, liigikaaslastega suheldakse rahulikult ja inimest usaldatakse – neile võib vaikselt läheneda mõne meetri peale. Rändajad liigub märtsis massiliselt, siis on kuulda nende vaikset, lihtsat, aga kergelt äratuntavat laulu: tsi-tsi-tsi-tsi-tsi-tsi…. Meile jääb pesitsema üle 150 000 paari.

 

Talvikeste vaatlused: LINK

 

Talvike