looduskalender.ee

 

Künnivaresed Puhja pesitsuskoloonias

 

 

Eelmise sajandi lõpukümnendist on meie linnurahva seas esimesteks „kevadekuulutajateks“ saanud künnivaresed - varemalt ootasime esimestena kuldnokki, põldlõokesi ja kiivitajaid. Talvitujaskond oli vähearvukas, aga pesitsejaid saabub meile kusagil kümme tuhat paari.

 

Suuruse poolest on künnivaresed, hallvarestega samas kategoorias, aga nende kraaksatus on hallvaresega võrreldes kuidagi kähedam. Isalinnud kaaluvad neljasaja grammi ringis, emaslinnud sutsu kergemad, aga kõik on sarnase välimikuga -  must sulestik päikese käes lillakalt küütlemas. Vanalindude nokaümbrus sulgedeta ja nokatüvik kollakalt sarvekarva. 

 

Varasem saabumine viitab kliima soojenemisele ning pesitsuskolooniates tahavad linnud varem kohal olla, et omale parimad ja turvalisemad pesitsuskohad koloonia keskel hõivata - aga need peab välja võitlema ning oma pesakohta liigikaaslastest konkurentide eest kaitsma. „Tööjaotus“ on perekonnas selline – isaslind varub pesa korrastus või ehitusmaterjali. Emaslind on „kodukaunistaja“, tema valvab, et naabrid midagi vajalikku pesast ära ei tassiks – kui midagi peaks juhtuma on tüli majas kogu koloonias ja seda „midagi“ juhtub koloonias pea kogu aeg…

 

Ainus asi, millega inimasustus ennast künnivareste koloonia lähinaabruses lohutada võib, et sellist „lärmi ja läbustamist“ on vaid veerand aastat - aga ikkagi tüütu. Pesitsemiseks läheb aprillikuu soojemate ilmadega.

 

Tänaseks on künnivaresed jõudnud juba põhjarannikule. Künnivareste vaatlused: LINK

 

Künnivarese koloonia Puhjas