looduskalender.ee

 

Kärnkonn ärkas talveunest

 

 

Urve andis LK-le teada, et kohtas eile õhtul kella seitsme paiku Harku metsa  terviserajal kärnkonna – sellist, kes kergelt külmast kohmas… Hämaraaeg ongi konnade liikumiseks sobiv. Usutavalt õnnestus konnaisandal mingi mätta alla varju pugeda ning „tukkuda“ seal edasi kuni kevadilmad väljasolemiseks kõlbulikumad. Talvepesasse kusagile mätaste või puujuurte varju siirduti mullu septembrikuu lõpust alates.

 

Tegu on suure, turdi ja tugeva, päris head kaitsevärvi, ühtlaselt pruuni konnaga, kelle nahk on ohtrate näsadega kaetud, kõhualune on kollakas või määrdunult valge. Konna alakehal märkame marmorjat mustrit, kas valkjal või hallikal nahal, kui konna kätte võtame, et teda veidi lähemalt uurida või nagu Urve, kes konna tee pealt eemale tõstis. Silmapupill on harilikul kärnkonnal horisontaalne, vikerkest  kaunilt vasekarva või sügavkuldne.

 

Kudeaeg algab harilikel kärnkonnadel aprilli lõpus ja ainult selleks ajaks siirduvad muidu maismaaelanikud kuueks kuni kaheksaks päevaks vette.