looduskalender.ee

 

Valge iminõges

 

 

Valge iminõges talvitus osaliselt rohelist lehtedega ning päikeselistes kasvukohtades avanesid esimesed valged või kreemikad õied taime lehekaenlas juba varasuvise „kuumalaine“ ajal. Noored, suvel kasvavad võsud puhkevad õitsele veel oktoobrikuul.

 

Kasvab meelsasti inimasustuse läheduses, põllupeenardel ning jäätmaadel. Mitmeaastane taim paljuneb risoomide abil, moodustades võimalusel päris suuri kogumeid. Kuhu iminõges on sattunud, seal ta ka püsib.

 

Valge iminõges meenutab lehtede poolest veidike kõrvenõgest, aga need ei „kõrveta“. Teised meie iminõgesed on samuti umbrohud, madalakasvulised, aga punakate õitega ja neid kasvab meie looduses neli liiki.

 

Kaunid huulõied on pika alahuulega. Hää nektari ja õietolmutaim mutukatele.

 

Rooma Impeeriumi aegu on valge iminõges toodud Lääne - Aasia mägedest, Euroopa kloostrite ürdiaedadesse, kus teda ravimtaimena kasvatati. Tänapäeva farmatseudid taimes raviomadusi ei leia, aga noored lehed on täitsa söödavad, võib rahulikult maitsta.