looduskalender.ee

 

 

 

Hulk suuri linde koos järelkasvuga - ongi lasteaed ja kõik emaslinnud ei pruugi sugugi olla haudunud „hahamammad“. Emaslinnud haudusid oma nelja kuni kuut suurt rohekat muna pesalt lahkumata umbes veerandsada päeva, aga sellise paastuga võib napilt „nälga surra“. Nii koonduvadki emaslinnud kokku, et saaks toitumas käia ning pisipere järelevalve oleks kajakate vastu tõhus. Oleme veebikaamerast juhtunud nägema kajakate ründavat tiirutamist pisikeste hahatibude läheduses.

 

Hahk on meie kogukaim sukelpart, pikkust üle poole meetri ning kaaluga poolteist kuni kaks ja pool kilo. Emaslinnu sulestik on ühtlaselt pruunikirju, seljal kuldjas sulemuster ning sabal pikivöödid. Hahapojad on pea musta sulestikuga. Sukelpardid toituvad suures osas rannakarpidest, mida otsitakse üle nelja meetri sügavusest veest.

 

Aga kus on kevadel nähtud must-valge sulestikuga isaslinnud? Pea kohe kui emaslinnud on munemisega alustanud siirduvad isaslinnud tasapisi avamerele sulgima – ikka sinna kus vähem häirimist, piisavalt rannakarpe ja merevesi puhas. Pereelu pole nende jaoks. Praegusel ajal võivad nad juba väga „kummaliselt kirjus“ sulestikus olla.

 

Hahad

 

Vilsandi vapilinnud olid veerand sajandit tagasi meie väikesaartel väga arvukad ehk kuni paarkümmend tuhat pesitsejat. Tänaseks hinnatakse pesitsejate arvukust kolmele kuni seitsmele tuhandele ning tundub, et drastiline vähenemine on peatunud.