Aasta liblikate teine põlvkond
Foto: Arne Ader
Päevapaabusilm
Päevapaabusilm Inachis io
Tänavuse „aasta liblika“ teise põlvkonna valmikuid on lendlemas näha ja nagu tavaliselt juulikuu teisest poolest.
Veel seitsekümmend aastat tagasi suht haruldane, nüüdseks juba tavaline ning tänu omapärasele välimikule kergelt ja kaugelt äratuntav päevaliblikas nii metsa- kui kultuurmaastikel.
Päevapaabusilmade valmikud on pikaealised ning silmapaistvad, tiibade siruulatus kuni kuus ja pool sentimeetrit, kui trehvate paari ning üks nendest veidi suurem, siis võib suure tõenäolisusega olla tegu emasliblikaga. Ülatiivad roostepunased neil helgivad vastu ja peavad vaenlasi heidutama suured sinakaslillad „silmatäpid“, muidu on tiibade välispind kergelt sakiline ning tiivanarmad mustad. Päevapaabusilmi tasub lähemalt uurida või pildistada – värve leiame kaunilt päevaliblikalt veelgi.
Suletud tiibadega isend sulandub loodusesse - näeme vaid tumedaid ja tihedalt kirjatud alatiibu, millel võivad nõrgalt silmalaigud läbi kumada.
Vaata huvi pärast „kevadpõlvkonna“ lugu: LINK
Loodust kuvavad margid on paljude filatelistide meelisteema: LINK
Loodusvaatluste kampaania kestab kuni septembri lõpuni: LINK