looduskalender.ee

 

Tedrekana

 

 

Tähelepanu saavad alati rohkem esinduslikud tedrekuked…

 

Teeme väikese ekskursi, mis on toimunud pärast piltnike seas nõnda populaarset „tedremängu“.

 

Maikuu alguseks oli tedrekana ennast 6-9 munale hauduma sättinud ja juuni alguseks olid tedretibud koorunud – järelkasvu eest kannab emaslind üksi hoolt. Esimene kuu ongi selline aeg kus pisiperega enam õnnetusi juhtub. Aga rebaste- kährikute arvukuse langus on tedrepopulatsioonile nähtavalt „hästi mõjunud“.

 

Metsateedel ja nende veertes on näha kolme-neljaseid tedresalku nii mustikatest toitumas kui teekruusa pugusse kogumas. Mustikaid on metsades laiguti, kus mustikalehed heledamaid, seal paistab ka mustikaid olevat – eks seegi sunnib tetri rohkem ringi liikuma (suvel ja marjaajal tegutsevad tedred maapinnal). Muidugi pole metsades sellise kuumaga ka tetrede rahulikku toimetamist segamas marjulised.

 

Tedrekanade sulestik on tagasihoidlik – männimetsa alusega sulandub pruun sulestik hästi kokku. Seljasulestikus pruunid, ookerjad toonid koos hallide ja mustade vöötide ning tähnidega. Rinnal veidi roostepunast, aga muidu vöötjalt kirju, nagu ka kana saba. Lendu tõusul märkame kindlasti valget tiivavööti ja ega linnud vaiksest vaatlejast kaugele lenda.

 

„Tedrelapsed“ on emaslinnule sarnases sulestikus ja ega nad palju pisemad enam pole - kuuenädalastel tekivad esimesed täiskasvanusuled nii seljale kui rinnale. Tänaseks paarikuuse väikse „tedrepoisi“ sulestik on veidi tumedam nii rinnal kui seljal, eristudes sellega „õdedest“, ka tiibadel võime juba märgata musti või tumepruune sulgi.

 

Kahju, et eile pilte ei õnnestunud saada, aga rabametsas peaks „märkajale“ kirjeldusest veidi kasu olema.