looduskalender.ee

 

 

Erineva vanusega merikotkaid näeme veebikaamera vahendusel pea igapäevaselt. Tegelikult tuli merikas uudistama, kas hallvaresed on minngi toidupoolise avastanud…

 

Põhjust on rääkida ka sellest, et äsja kinnitas keskkonnaminister oma määrusega kahekümne kahe merikotka püsielupaiga piirid ning kaitsekorra - need merikotkaste pesapaigad asuvad Hiiu-, Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal.

 

Merikotkaste arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisest poolest. Praegu läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv 250-le, kuid veel 1960. aastate lõpus ei olnud meil mõnel aastal andmeid ühestki edukast pesitsemisest.

 

Merikotkaste pesapaikade kaitse alla võtmise ettepaneku tegi Eesti röövlinnueksperte koondav Kotkaklubi.Merikotka püsielupaik tähendab pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, kus inimtegevus on piiratud ajal, mil kotkad pesitsevad. 15. veebruarist kuni 31. juulini võib merikotkaste pesasid ümbritsevatel aladel olla vaid erandjuhtumitel, näiteks järelevalve- ja päästetöödel ning Keskkonnaamet võib lubada pesitsusajal teha püsielupaigas teadus- ja hooldustöid.
 
1. augustist kuni 14. veebruarini on püsielupaigas viibimine, jahipidamine, kalapüük, seente-marjade korjamine lubatud. Püsielupaika läbivaid teid ja radu on samuti lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada.
 
Peamiselt pesitusaegse rahu tagamiseks moodustatud piiranguvööndites on lubatud majandustegevus, aga seda vaid kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimustel. Püsielupaikades kehtestatud piirangud on vajalikud merikotkaste häirimatuks pesitsemiseks.

 

Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud pikaajalise tegevuskava kaitse-eesmärk on merikotka arvukuse taastumise võimaldamine ja liigi säilimine Eestis vähemalt 300 paari suuruse asurkonnana.

 

 

Pildiseeria salvestas Aita, LK foorumist