Kuidas muuta aed kimalasesõbralikuks?
Kirjutas ja pildistas Meelis Uustal
Kimalasesõbralikku aeda võib rajama hakata juba sügisel. Praegu on viimane aeg panna mulda kevadel õitsevad taimesibulad. Krookused, sillad, märtsi- ja lumikellukesed, tulbid, nartsissid ja püvililled – kõik on asendamatud taimed kimalastele ja mesilastele nektari- ja õietolmuvaesel varakevadel.
Kui sibulad mulda torgatud, tasub vaadata aias ringi ja pidada plaani, mida saaks veel ära teha, et uuel aastal meile nii olulisi tolmeldajaid nektari ja õietolmuga kostitada. Mõned näpunäited:
1. Tuleta meelde, millistel aias kasvavatel taimedel oled mesilasi või kimalasi kohanud ja mis ajal need taimed õitsevad. Kas mingi aeg ei ole aias ühtegi kimalasemagnetit õitsemas?
2. Sea eesmärgiks, et õietolmu- ja nektaririkkad taimed õitseksid aias aprillist oktoobrini. Ülesanne tundub keeruline vaid esmapilgul. Vähemalt pooled neist meetaimedest kasvavad aias juba niikuinii – viljapuud, marjapõõsad, ürdid, või ka tuhkpuuhekid, vaher, remmelgad ja pärnad; teeservas ja murus ristikud, võilill, ussikeel ning põdrakanep… Nüüd on vaja veel mõned taimed juurde istutada.
3. Istuta meetaimed päikeselisse ja tuulevaiksesse kasvukohta, sest kõik tolmeldajad armastavad sooja ja päikest! Eriti jälgi seda märtsis-aprillis ja septembris-oktoobris õitsevate taimede puhul.
4. Eelista kohalikke taimeliike ja tuntud headuses võõrsorte, kuid väldi meetaimede täidisõielisi sorte (mitmed nartsissid, daaliad, siilkübarad jt), mis nektarit ei tooda või on nektar blokeeritud. Niitude ja teeservade haljastuses saab soodustada looduslikke ristikuid, rukkilille, äiatari, ussikeelt, mesikaid ja põdrakanepit. Aias on seevastu asendamatud mitmesugused võõramaise päritoluga ilutaimed, mis aitavad hädast välja nektarivaesel varakevadel (krookus, silla jt) või sügisel (kaunis kukehari, õiekas aster jpt). Suvest rääkimata.
5. Vali erineva õiekuju ja õieputke pikkusega taimed, kunanii meelitad ligi rohkem kimalaseliike. Osad kimalased on pikasuiselised (eelistavad nt kressi ja hostat), teised lühisuiselised (eelistavad valget ristikut ja punet). Ühed liigid eelistavad rippuvaid õisi (nt varemerohi), mõned aga platvormõisi (murulauk). Nii saavad ka lillepeenrad mitmekesised!
6. Kasuta istutamisel ruutmeetri reeglit: üks meetaim peaks katma vähemalt ühe ruutmeetri. Kõik tolmeldajad on väga osavad tulude - kulude kalkuleerijad. Kui õisi on liiga vähe, siis energiakulu neile maandumiseks on liiga suur ja nii põlatakse ka head meetaimed ära, kui neid on vähe.
7. Jäta osa liigirikkast murust või niidust niitmata. Niida ainult kõnniteede servad või meetrilaiune rada läbi niidu. Nii on mugavam kõndida ning samal ajal liblikaid ja kimalasi imetleda. See näitab kõigile, et ülejäänud ala on jäetud niitmata mingi põhjusega.
8. Kui krundi juurde kuulub suurem niiduplats, jaota haljasala 3–5 osaks ja niida igal aastal vaid üks osa. Erineva niitmisvanusega alad toetavad kõiki tolmeldajarühmi. Sina aga säästad aega ja raha.
9. Külva lillemuru teeservade ja suurte vähekäidavate platside haljastamiseks.
10. Räägi oma naabritele, mida sa teed ja miks see on tähtis! Mõni naaber vaatab kindlasti uue pilguga ka enda peenramaad üle.
11. Ära kasuta pestitsiide! Aias ja linnas puudub selleks vajadus ja põhjendus, sest kahju ei kaalu saadavat kasu üles. Kui mõni taim on pidevalt haige ja kahjureid täis, siis tuleks mõelda, kas põhjus pole mitte vales kasvukohas, mulla koostises või mõnes muus taimele mittesobivas tingimuses.
Jõudu tööle!
Millised aiataimed kimalasi ligi meelitavad? Pane need kirja kimalaste veebiankeeti ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!
Kimalaste määramislehed: LINK
Kimalaste veebiankeet: LINK
Liitu ka „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK