looduskalender.ee

 

Riiakad ollakse, kui liigikaaslane väga lähedale „trügib“…

 

 

Hommikuhämaruses on toidumaja esimeseks külaliseks mõni vanem rasvatihase isaslind, kes kusagil läheduses ööbinud. Vahel pole tegutsejat pimedas isegi näha, ainult kuulda.

 

Talveks koonduvad rasvatihased inimasustuse lähedusse ja selleks põhjuseid jagub. Ööbimiseks leiab mõne karniisprao, rõdunurga, ahjuküttega majade hoovis puuriida või suviseks pesitsemiseks mõeldud pesakasti: kohti kuhu varjuda jätkub ning nõnda oledki toidule lähemal ja linnades on mõne kraadi võrra soojem, kui metsas.

 

Rasvatihastel pole välja arenenud harjumust või instinkti omale talvevarusid soetada, kuid ollakse äärmiselt osavad välja otsima teiste värvuliste või teiste tihaste poolt puude koorepragudesse peidetud seemneid.

 

Rasvatihased on kõigist teistest tihastest suuremad: pikkust kuni viisteis sentimeetrit, kaalu paarikümne grammi ringis. Meil talvitub hinnanguliselt üle poole miljoni linnu, aga tallindude loenduse lõppedes saame täpsemad numbrid.

 

Sinakalt musta peasulestiku kõrval hakkavad koheselt silma säravvalged põsed ja kollasel rinnal must vööt. Sinakashallid on nii saba, kui tiivad, millel selge valge tiivavööt. Seljasulestik rohekaskollane, kuklalaik kollane. Silmad tumepruunid, nokk must ja jalad sinakashallid. Päris värvikad tegelased - kas pole?

 

Rasvatihaseisand

 

Rasvatihane

 

Kas välimuselt sarnaste rasvatihaste sugupooltel saab on võimalik vahet teha? Võib, aga järgnevad tunnused pole päris „tingimusteta reeglid“.

 

Täiskasvanud isaslinde eristab laiem must „lips“ rinnal, mis kõhualusel veelgi laieneb. Ka must peasulestik tundub läikivamana ning nende käitumine toidulaual domineerivam.

 

Emas- ning noorlindude kõhualune triip on tüki maad kitsam jättes vahel hoopis ebaühtlase mulje.

 

Kaamerapildis näeme päeva jooksul tegutsemas umbes kolmekümmet isendit. Päevalille seemet napsama või rasvapalli külastatakse „tähtsuse“ järjekorras ning tugevamate isendite poolt on hõivatud ka toidulauale lähemate puude või põõsaste oksad.

 

Kui kõht täis, teeb tihastesalk minekut, et uurida, mis Otepääl sünnib või millist toidukraami teistel söögikohtadel pakutakse. Ringi liigutaksegi salkades, kuhu liituvad sageli ka teised värvulised. Pöörake tähelepanu, et linnud peavad üksteisega „mõistlikku vahemaad“ sest liialt lähedale tikkujaga võib tülinaks minna.

 

Lähemate kuude jooksul toimub rasvatihaste käitumises rida muutusi ja meie katsume nende tegemistel pilku peal hoida.

 

Päevasündmusi kajastab LK foorum: LINK